Statistikatöö
Otsingu tulemused
Valdkond
Eksport on Eesti omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki. See hõlmab ka kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarneid. Eksport ei hõlma transiiti ega teenuseid. Andmed ekspordi kohta EL riikidesse põhinevad Statistikaameti poolt kogutud Intrastati küsimustikel, mida on täiendatud hinnangute ja administratiivandmetega. Hinnangud koostatakse 2-kohalise kaubakoodi ja partnerriigi tasemel. Andmed ekspordi kohta mitte-EL riikidesse põhinevad Maksu- ja
Statistikatöö
Valdkond
Import on kaupade sissevedu teisest riigist Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks. Import hõlmab ka taasväljaveo kohustusega kaupade ajutist sissevedu nende töötlemiseks ja kaupade taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Kaupade impordi alla ei kuulu transiit ega teenused. Andmed impordi kohta EL riikidest põhinevad teistelt Euroopa Liidu riikidelt saadud detailandmetel ja hinnangutel nende ekspordi kohta Eestisse. Hinnangud on avaldatud 2-kohalise kaubakoodi ja partnerriigi tasemel. Teiste riikide andmeid on vajadusel täiendatud administatiivandmetega. Andmed impordi
Noore statistiku preemia võitja töö aitab prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse
Kuupäev 12.10.2022
Artikkel
Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistrant Kadi Kilgi soovis oma magistritööga leida parimat mudelit, millega prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse. Selle teadasaamiseks kasutas ta Eesti Haigekassa raviarvete andmeid. Oma tööga pälvis Kilgi Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia.
Inimkannatanutega liiklusõnnetused Eesti ja Euroopa teedel
Kuupäev 19.07.2013
Artikkel
2012. aastal kaotas Euroopa teedel liiklusõnnetustes elu 28 000 inimest, sealhulgas Eestis 87. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hukkub maailmas igal aastal liiklusõnnetustes ligi 1,2 miljonit inimest, neist pooled on jalakäijad, jalg- ja mootorratturid.
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmine
Kuupäev 11.01.2012
Artikkel
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmine
Kuupäev 11.01.2012
Artikkel
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning
Statistikatöö
Statistikatöö