Otsingu tulemused

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.

Eesti leibkondades oli 2010. aastal üle 100 000 alla 7-aastase lapse, kellest lasteaias või -sõimes käis üle 57 000, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%.

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.