Tarbijahinnaindeksi langus oli 2009. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2,2% ja võrreldes tänavu septembriga 0,1%, teatab Statistikaamet.
Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12% vähem kui eelmise aasta ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13% vähem kui mullu. Vaatasime lähemalt, millised muutused on ühistranspordi kasutamises toimunud.
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1475 eurot, mis on 92 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7 protsenti.
Statistikaameti palgarakendusse palgad.stat.ee lisandusid kolmanda kvartali mediaanpalga andmed. Palgad on tõusnud enamikus ametirühmades, silma paistavad just transpordi ja reisimise ning majutuse ja toitlustusega seotud ametid.
Juuni alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse esimesed tulemused. Esmalt selgus Eesti rahvastiku täpne paiknemine ja soo-vanusjaotus. Juulis saame teada, millistes eluruumides eestimaalased elavad. Rahvaloenduse erinevate andmete avaldamine jätkub teemade kaupa kuni aasta lõpuni.
Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)
Eesti piirkondliku arengu üldine pilt ei sõltu oluliselt mõõtmise meetodist, teatab Statistikaamet. Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks.
2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.