Eestis kõneldakse 243 emakeelt
Statistikaameti analüütiku Henry Lassi sõnul ei ole eesti keelt emakeelena kõnelejate osa rahvastikust kasvanud, kuid alates 2000. aastast on oluliselt suurenenud Eestis räägitavate emakeelte arv.
„Kui 2000. aasta rahvaloendusel loendati eri emakeeli kokku 109, siis kümmekond aastat hiljem ehk 2011. aastal oli neid 157 ja 2021. aasta loendusel lausa 243,“ ütles Lass. Ta lisas, et suurima kõnelejate hulgaga lisandunud keeled on näiteks iraani keeled (62), Nigeri-Kordofani keeled (20), sindhi keel (19) ja mandari keel (15).
Maailmas enim räägitud keelteks on inglise, hiina, hindi, hispaania ja prantsuse keel. Rahvaloenduse andmetel räägib Eesti elanikest emakeelena inglise keelt 3879, hiina keelt 419, hindi keelt 630, hispaania keelt 1378 ja prantsuse keelt 1424 inimest.
„Vanimad keeled, mida Eestis elavad inimesed emakeelena räägivad, on aga heebrea ja tamili keel. Heebrea keelt räägib emakeelena 79 inimest, tamili keelt 124 inimest,“ lisas Lass.
Seekordsel rahvaloendusel oli võimalik märkida kaks emakeelt. Ilmnes, et Eestis on kahe emakeelega inimesi kokku 30 710 ehk ligikaudu 2% elanikkonnast. „Kõige enam oli inimesi, kes märkisid enda kaheks emakeeleks eesti ja vene keele – 18 160. Teise levinuima kahe emakeele kombinatsiooni, milles üks on eesti ja teine inglise keel, märkis emakeelena 1220 inimest,“ rääkis Lass.
Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1464 viipekeele kõnelejat. Viipekeeli kasutab 754 inimest emakeelena, ning 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Eesti viipekeelt tunnustatakse Eesti Vabariigi keeleseaduse kohaselt alates 01.03.2007.
Rahvaloenduse küsitluses oli võimalik emakeelt märkida käsitsi. Mõne murdekeele märkis enda emakeeleks ligikaudu 230 inimest.
Keelteoskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Keelteoskuse kohta esitatud küsimuste vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 3. eluaastast (alla 3-aastaste kohta keelteoskuse infot ei kogutud). Inimene loetakse keelt oskavaks, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel. Rahvaloenduse andmed on kogutud 31.12.2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu sõjapõgenike andmeid.
Eesti inimeste keelteoskuse kohta saab lisaks lugeda siit. Andmed on avaldatud statistika andmebaasis.