Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 5,7% ja võrreldes 2011. aasta jaanuariga 0,6%, teatab Statistikaamet.
Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.
Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,8%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 5,0% kallimad.