Otsingu tulemused

18. Kultuuriruumi elujõulisus

Valdkond

Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia

5. Sooline võrdõiguslikkus

Valdkond

Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid

Valdkond

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus

Kes on Eesti valijad?

Kuupäev 15.10.2025

Artikkel

Sel nädalal toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 16-aastasel Eesti elanikul, kellel on rahvastikuregistris olemas elukoht, kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav kodakondsuseta isik ehk rahvakeeli halli passi omanik. Kokku saab neil valimistel valida veidi üle miljoni inimese ehk 73% elanikkonnast. Keskmise valija profiil erineb keskmise elaniku profiilist Üldpildis eristavad nendel valimistel keskmist valijat keskmisest elanikust kaks põhilist aspekti. Esiteks

4. Kvaliteetne haridus

Valdkond

Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb

6. Puhas vesi ja sanitaaria

Valdkond

Üleilmne eesmärk „Puhas vesi ja sanitaaria“ keskendub vajadusele tagada elanikkonnale puhas joogivesi, kanalisatsioon ja hügieenitingimused. Kvaliteetse ja piisava veervaru ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumine mõjutab ka teiste üleilmsete eesmärkide saavutamist, näiteks tervishoid, hariduse edendamine ja vaesuse vähendamine. ÜRO tegevuskava 2030 kohaselt on ette nähtud parendada joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme, et tagada juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja olmereovee piisav puhastamine. Peamine on rakendada kaudseid meetmeid, näiteks korrastada veemajandus, vältida veekogude

3. Tervis ja heaolu

Valdkond

Üleilmne eesmärk „Tervis ja heaolu“ keskendub tervise kvaliteedile, mis mõjutab inimeste heaolu kõige otsesemalt. Tähtsad küsimused on, kuidas parandada seksuaaltervist, tagada emade ja imikute tervis, tõkestada nakkushaiguste levik ning kindlustada turvalise, kvaliteetse ja taskukohase arstiabi kättesaadavus. Suurendada tuleb teadlikkust haigustest ja senisest rohkem pöörata tähelepanu ennetustegevusele. Enam tuleb ennetada ja ravida kahjulikke sõltuvusi, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamist ja suitsetamist. Väga olulisele kohale seatakse liiklussurmade arvu vähendamine. Eesti säästva

Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim

Kuupäev 24.10.2025

Artikkel

Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15%, siis 2025. aastaks on nende osatähtsus tõusnud juba 21%-ni ning prognoosi järgi on 25 aasta pärast, 2050. aastal, rohkem kui veerand kõigist Eesti elanikest (27%) vanemad kui 65 aastat. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul valitseb samasugune trend kõikjal Euroopas. „Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised jätkaksid aktiivsemalt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada võib, et tulevikus tõuseb see veelgi. Ka

„Ütlen inimestele alati, et ma ei küsi ühtegi PIN-koodi." Statistikaameti küsitlejad räägivad oma töö köögipoolest

Kuupäev 19.06.2025

Artikkel

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast

Kuupäev 19.12.2025

Artikkel

100 tüdruku kohta sünnib Eestis 107 poissi Sel aastal tähistas Eesti Vabariik 107. sünnipäeva. Statistikaamet kogus sel puhul kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. Saime teada, et Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest: Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas. Samuti saime teada, et viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli nii 2022