Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 896 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 915 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 730 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 8%.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 920 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 2%.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 6%.
Kaupade eksport suurenes 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga 8% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.
Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 891 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 18%.
Selleaastase koroonakriisi valguses on palju räägitud sellest, et väiksemate riikide majandused ja seal tegutsevad ettevõtted saavad keerulistes tingimustes paremini hakkama. Nende väidete tõepärasuse uurimiseks süvenesime andmetesse Euroopa Liidu jaekaubandusettevõtete käekäigu kohta alates märtsist kuni juuni lõpuni.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.