Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2012. aastal 47,6% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2010. aasta uuringuga langes uuenduslikkuse määr 9,2 protsendipunkti.

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64% loodi 2017. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta on aga vähenemas.

Kaupade eksport suurenes 2019. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 12% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik ja suurenemine toimus enamikes kaubagruppides.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 8% ja import 5%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta IV kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimaste aastate suurim, siis IV kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 17%. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv samuti 17%.

Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4% ja import 5%. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on