Sport

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Erik Lest
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	erik.lest [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9315

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Harrastajad spordiala, maakonna, soo ja vanuserühma järgi Spordiorganisatsioonide juhid, treenerid ja muud töötajad soo ja maakonna järgi Spordiorganisatsioonid liigi ja maakonna järgi Spordiorganisatsioonide tulud ja kulud maakonna järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Spordialade liigitus
3.3. Sektorite kaetus	Spordiorganisatsioonid
3.4. Mõisted ja määratlused	Eesti olümpiakomitee (EOK) – riigi olümpiakomitee on maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. Harrastaja – enne 2017. aastat loeti harrastajaks inimene, kes spordiorganisatsiooni kaudu tegeles regulaarselt harrastus- või profispordiga. Alates 2017. aastast on harrastaja vähemalt viieaastane Eestis elav isik, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Muud spordialad – spordialad, mida spordialade liigituses eraldi nimetatud ei ole. Olümpiaalad – spordialade liigituses olevad alad, mis kuuluvad andmekogumisaasta olümpiatsüklisse ja millel on Eestis harrastajaid. Spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid. Spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu spordialane tegevus, mis toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei peeta spordiehitiste käitust. Spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puuetega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus. Treenerid ja juhendajad – treenerikutsega isikud (treenerid) ja sporditegevust juhendavad treenerikutseta inimesed (juhendajad). Töötajad – hõlmab kõiki lepingulises töösuhtes olevaid töötajaid, FIEsid ja vabatahtlikke.
3.5. Statistiline üksus	Spordiorganisatsioon
3.6. Statistiline üldkogum	Spordiorganisatsioonid, neis sporti harrastavad inimesed ja spordiorganisatsioonide töötajad. Hõlmatud ei ole need spordikoolid, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon. FREIM Eesti spordiregistrile aruande esitanud spordiorganisatsioonid
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad
3.8. Ajaline kaetus	2010–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Institutsioonid – arv

Harrastajad – arv

Töötajad – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

NO_ENGLISH_VALUE

MUUD KOKKULEPPED

UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Spordistatistika kohta leiab rohkem infot Eesti spordiregistri kodulehelt www.spordiregister.ee.
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Sport / Spordiklubid“ tabelites: KU161: Spordiorganisatsioonid liigi ja tegutsemise järgi KU162: Tegutsevad spordiorganisatsioonid maakonna ja liigi järgi KU163: Harrastajad maakonna, vanuserühma ja soo järgi KU164: Olümpiaalade harrastajad maakonna, spordiala, soo ja vanuserühma järgi KU165: Spordialade (v.a olümpiaalade) harrastajad maakonna, spordiala, soo ja vanuserühma järgi KU166: Harrastajatega spordiorganisatsioonide töötajad maakonna, ameti ja soo järgi KU168: Spordiorganisatsioonide tulud ja kulud maakonna järgi
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.
10.6. Metoodikadokumendid	Puuduvad
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Kultuuriministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Ei ole rakendatav

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Aruande esitamata jätnud üksused jäävad välja, nende väljajätmine võib põhjustada alahinnanguid.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi igal aastal korrektselt kõiki andmeid uuendada.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 65 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 65).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Kuni 2019. aastani olid andmed hästi võrreldavad maakondade ja Tallinna lõikes. Alates 2020. aastast on filiaalidega spordiklubide harrastajad kajastatud filiaali asukohas, varem organisatsiooni asukohas. See muudatus põhjustas harrastajate arvu olulise vähenemise Tallinnas ja kasvu näiteks Tartu- ja Viljandimaal. Kõige enam muutus seetõttu kulturismi ja fitnessi ning aeroobika ja rühmatreeningute harrastajate arv maakondades. Geograafilist võrreldavust rahvusvahelisel tasemel ei saa hinnata.
15.2. Ajaline võrreldavus	Aegread algavad 2010. aastast, v.a tulud-kulud, mille andmeid avaldatakse alates 2012. aastast. Andmed on valdavalt ajaliselt võrreldavad (sh spordiala kaupa). Mõnel aastal on osa spordiorganisatsioonide andmeid puudu, mistõttu on andmed kohati alakaetud. Harrastajate andmete võrdlemisel tuleb arvestada aeg-ajalt toimunud muudatusi spordialade klassifikaatoris. Muutunud on ka andmete fikseerimise aeg: alates 2017. aastast saadakse andmed Eesti spordiregistrist 31. detsembri seisuga, varasematel aastatel võis neid esitada aruandeaastale järgneva poolaasta jooksul.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Spordiorganisatsioonide liigi, nende tulude ja kulude ning spordiklubides harrastajate andmeid kogub ainult Eesti spordiregister. Spordi- ja liikumisharrastajate kohta on küsimusi erinevates uuringutes (nt ajakasutuse uuring, turismi mooduluuring jm), mis toimuvad mitme aasta tagant. Uuringute andmete kogumise metoodika ja definitsioonid on eri uuringutes erinevad, samuti erinevad need spordiregistri omadest, mistõttu ei ole tulemused võrreldavad. Näiteks arvestatakse uuringutes ka treenimist väljaspool spordiklubisid ning liikumisharrastusena peetakse silmas tegevusi, mida spordiklubides ei harrastata jne.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Eesti spordiregistrist saadakse 31. detsembri seisule vastavad andmed spordiklubide tegevuse, spordiharrastajate ja töötajate kohta ning samuti finantsandmed. Registris ei ole imputeeritud nende organisatsioonide andmeid, kes on jätnud aruande esitamata. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Spordiorganisatsioonid esitavad andmed Eesti spordiregistrile. Statistikaamet saab Eesti spordiregistrist andmed e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.
18.5. Andmete koostamine	Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad