Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais püsivhindades 4,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 2,2%, energeetikas 34,2% ning mäetööstuses 25,5%.
Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.
Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2020. aastal elektrit 5516 gigavatt-tundi (GWh), mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Põlevkivist toodetud elektri kogus kahanes poole võrra.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 915 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestimaalast, neist kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28% rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted aprillis püsivhindades 3,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes, töötlevas tööstuses 3,7% ja energeetikas 9,6%, kuid vähenes mäetööstuses 13,0%.