Loe kindlasti! Selle sügise 5 populaarsemat statistikablogi
Kust saada infot palkade kohta? Kuhu noored kaovad õpetajad koolidest? Kuidas on sanktsioonid mõjutanud Eesti ja Venemaa kaubavahetust? Loe selle sügise põletavamaid statistikablogisid!
-
Murrame palgast rääkimise tabu!
Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Ja kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib omamoodi piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata. Paslik tundub rääkida palkadest kas üldistatult või siis, kui need on liiga madalad, nagu näiteks õpetajatel, kultuuritöötajatel või päästjatel. Siiski on olemas koht, kus huvilised palgainfo üles leiavad. Loe edasi siit. - Kuhu kaovad noored õpetajad?
Õppeaasta alguses kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest.
Andmed näitavad, et ühe aasta möödudes oli endiselt õpetajatööl 95% kõigist õpetajatest. Alustavatest õpetajatest jätkas aasta järel õpetajana 84%. Kahe aasta järel oli õpetajatöölt lahkunud 10% kõigist õpetajatest ja ligi veerand alustavatest õpetajatest. Kuhu nad siis lähevad? Loe edasi siit. -
Import Venemaalt on üle kahe korra vähenenud
Kui veel kevadel polnud sanktsioonide mõju kaubavahetuses Venemaaga oluliselt märgata, siis sügiseks on muutuseid juba selgelt näha. Jaanuarikuus toodi Venemaalt kaupu 222 miljoni euro väärtuses, kuid augustis veidi üle poole vähem ehk 101 miljoni eest. Arvestus käib jooksevhindades, mida mõjutab hinnatõus. Loe edasi siit - Leibkond ja tuumpere – mis imeasjad need veel on?
Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on? Loe edasi siit. -
Kuidas on eestlaste elutingimused 100 aasta vältel muutunud?
Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Millistes tingimustes on Eesti inimesed aga viimase 100 aasta jooksul elanud? Vabadussõja järgselt elas suurem osa eestlastest (u 70%) maal võrdlemisi tagasihoidlikes talumajades: puudus elekter, veevärgist rääkimata, oli ka muldpõrandaga maju. Linnades oli üksikuid uhkemaid ehitisi, aga valdavalt olid needki elektrita ja mugavusteta. Aeg oli selline. Siis aga algas võrdlemisi kiire areng. Loe edasi siit.