Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta kõige populaarsem tüdrukunimi juba 12. aastat Sofia. Poistele pandi juba neljandat korda kõige sagedamini nimeks Mark. Tüdrukute nimede esikümne edetabeli uustulnuk on Arabella, poiste hulgas on uus tulija Leon.

Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas

Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.

Elukalliduse järsk tõus võib küll olla ühistranspordi populaarsust kasvatanud, kuid selle teise kvartali ja esimese poolaasta andmetest ilmnenud sõitjate arvu tõusu võib kirjutada veel pigem piirangute leevenemise arvele.

Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud