Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.
Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari. Parima infograafika tunnustuse pälvis Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika.
Mis uuring see on? Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. 2025. aasta uuring koosneb kahest osast: põhiuuring, mis on osa Euroopa Liidu terviseuuringu neljandast lainest ja osa riikliku statistika programmist; täiendavad 18 vabatahtlikku küsimust, mis täpsustavad Eesti riigi vajadusi tervisepoliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring/eesti-terviseuuring-2025-taiendavate . Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Eesti
Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.
Tänasest, 27. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille raames kutsub statistikaamet noori, aga ka kõiki teisi huvilisi andmetarkust koguma. Nädala põhisündmuseks on esmakordselt toimuv 24 tunni pikkune küsimuste maraton Küsimus24, mil kõik huvilised saavad statistikaametile küsimusi esitada.
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.