Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,3%, teatab Statistikaamet. Enim panustas SKP kasvu transpordi tegevusala, kasvu toetasid ka kaubandus ja energeetika.
Statistikaameti andmetel eksporditi 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.
Elektrit toodeti 2014. aastal 12,4 teravatt-tundi, mis on üle 6% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest kasvas 2013. aastaga võrreldes ligi 13%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5%, teatab Statistikaamet.
Eesti elektrijaamad tootsid 2010. aastal ligi 13 000 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on ligi poole rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Samuti kasvas teiste energialiikide tootmine.
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus mais võrreldes aprilliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga -1,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 2,0% odavamad.
Väliskaubanduse küsimustiku Intrastat selle aasta esimesed andmed tuleb jaanuari kohta esitada 14. veebruariks. Seda tuleb teha kõigil ettevõtetel, kelle Euroopa Liidu liikmesriikidega peetava kaubavahetuse käive ületab vastava statistilise läve. Kaupade lähetamisel on statistiline lävi 130 000 eurot ja kaupade saabumisel 230 000 eurot.