Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%, teatab Statistikaamet.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Esimese nädalaga tuli veebis testküsitluse vastuseid rohkem kui 400 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.

Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 323 miljonit eurot, mis on 8 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes oktoobris Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis viie protsendipunkti võrra ning moodustas koguekspordist 61%. „Eesti päritolu kaupu eksporditi oktoobris mullusega võrreldes 3% vähem. Reeksport ehk kaupade taasväljavedu suurenes aga aastaga 19%. Kasvu mõjutas peamiselt suurem mineraalsete toodete, sh maagaasi, ning põllumajandussaaduste ja