Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel
Blogi
Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.
Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.
Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.
2016. aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97% kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.
Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest ekspordikogusest, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.
Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Metoodika
Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.
Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK201: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBAKOODI (KN 4-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)
Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis). Detailsemad andmed statistika andmebaasis, vaata tabelit TO030: TÖÖSTUSTOODETE TOOTMINE (KUUD) ja TÖÖSTUSTOODANG TÖÖSTUSTOODETE LOETELU (TTL) JÄRGI
Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Metoodika
Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.
Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK201: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBAKOODI (KN 4-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)
Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis). Detailsemad andmed statistika andmebaasis, vaata tabelit TO030: TÖÖSTUSTOODETE TOOTMINE (KUUD) ja TÖÖSTUSTOODANG TÖÖSTUSTOODETE LOETELU (TTL) JÄRGI
Kas leidsid, mida otsisid?