2011. aastal rändas Eestisse 3709 inimest ja Eestist välja 6214 inimest, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes nii sisse- kui ka väljaränne suurenes.
Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.
Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 5% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, aga vähenes nii energeetikas kui mäetööstuses.
Infotehnoloogia võimalused on ettevõtete juhtimises ja protsessides kaasa toonud suuri muudatusi. Näiteks on töökorraldus nii arvutite, robotite kui ka digidokumentide kasutamise tõttu palju tõhusam. Ettevõtjate jaoks on senisest olulisemateks teemadeks saanud pilveteenuste ja asjade interneti kasutamine ning suurandmete analüüs.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 54% ning import 51%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka mineraalsete toodete, elektriseadmete ja transpordivahendite ekspordi ning impordi suurenemine.
Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.
Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.