Jaanuaris kasvas kaubavahetus üle kolmandiku
Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et jaanuari kaubavahetust mõjutas nii eelmise aasta sama kuu madal võrdlusbaas kui ka tooraine hinnatõus. „Ennekõike mõjutas hindade kallinemine mineraalsete kütuste ja elektrienergia kaubavahetust. Mineraalsete kütuste ja elektrienergia osatähtsus kogu ekspordist moodustas selle aasta jaanuaris 19% ja impordist 20%,“ lisas Puura.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta jaanuariga suurenes enim ehk 128 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste (sh töödeldud mineraalõlide, maagaasi) ja elektrienergia, 64 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh. puitgraanulite, okaspuidust liistude, vineeri) ning 45 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh söödaodra) väljavedu.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi, mootorite ja laadurite osasid, Lätti elektrienergiat ning sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, kokkupandavaid puitehitisi ja puitgraanuleid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti ja Soome eksporditi enam elektrienergiat ning Leetu transpordivahendeid.
Reeksport Eestist kasvas 49%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu söödaodra, töödeldud kütuste ning vanametalli eksport.
Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 113 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (sh töötlemiseks toodud õlide ja maagaasi) ja elektrienergia, 77 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 42 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist ning sissevedu suurenes enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja diislikütust, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust diislikütust ja lennukikütust.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2021 | 2022 | muutus, % | 2021 | 2022 | muutus, % | 2021 | 2022 | |
| Jaanuar | 1190 | 1600 | 35 | 1306 | 1779 | 36 | -116 | -178 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1600 | 100 | 35 | KOKKU | 1779 | 100 | 36 |
| EL-27 | 1162 | 73 | 41 | EL-27 | 1267 | 71 | 33 |
| Euroala 19 riiki | 864 | 54 | 46 | Euroala 19 riiki | 970 | 55 | 34 |
| EL-i välised riigid | 439 | 27 | 20 | EL-i välised riigid | 511 | 29 | 44 |
| 1. Soome | 227 | 14 | 41 | 1. Soome | 270 | 15 | 69 |
| 2. Läti | 185 | 12 | 90 | 2. Venemaa | 222 | 12 | 104 |
| 3. Rootsi | 145 | 9 | 21 | 3. Läti | 165 | 9 | 21 |
| 4. Saksamaa | 118 | 7 | 43 | 4. Leedu | 164 | 9 | 27 |
| 5. Holland | 116 | 7 | 17 | 5. Saksamaa | 148 | 8 | 17 |
| 6. USA | 111 | 7 | 13 | 6. Rootsi | 121 | 7 | 28 |
| 7. Leedu | 99 | 6 | 58 | 7. Poola | 103 | 6 | 30 |
| 8. Taani | 64 | 4 | 36 | 8. Hiina | 75 | 4 | 43 |
| 9. Venemaa | 55 | 3 | 3 | 9. Holland | 73 | 4 | 33 |
| 10. Poola | 51 | 3 | 31 | 10. Belgia | 40 | 2 | 98 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1600 | 100 | 35 | 1779 | 100 | 36 | -178 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 132 | 8 | 51 | 140 | 8 | 25 | -8 |
| Mineraalsed tooted (V) | 307 | 19 | 72 | 351 | 20 | 48 | -44 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 97 | 6 | 52 | 172 | 10 | 33 | -75 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 42 | 3 | 23 | 88 | 5 | 38 | -46 |
| Puit ja puittooted (IX) | 198 | 12 | 48 | 77 | 4 | 50 | 121 |
| Paber ja pabertooted (X) | 33 | 2 | 30 | 25 | 1 | 41 | 8 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 35 | 2 | 16 | 61 | 4 | 27 | -26 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 138 | 9 | 44 | 198 | 11 | 64 | -60 |
| Masinad ja mehaanilised seadmed (84) | 117 | 7 | 17 | 161 | 9 | 31 | -44 |
| Elektriseadmed (85) | 202 | 13 | 10 | 184 | 10 | 24 | 18 |
| Transpordivahendid (XVII) | 95 | 6 | 19 | 167 | 9 | 25 | -72 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 36 | 2 | 7 | 36 | 2 | 42 | 0 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 110 | 7 | 13 | 43 | 2 | 25 | 67 |
| Muu | 59 | 4 | 23 | 76 | 4 | 24 | -18 |
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181