2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on
Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.
Töötuid oli 2012. aasta I kvartalis 79 600 ja töötuse määr 11,5%, teatab Statistikaamet. Viimased kaks kvartalit on töötus veidi kasvanud meeste töötuse suurenemise tõttu.
Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?
Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2011. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas järjest paranev võrdlusbaas muudab kasvutempo aeglasemaks.
Esialgsetel andmetel oli 2010. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,0 miljardit eurot (30,9 miljardit krooni), mis oli ligi kaks korda suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Samas võrreldes 2008. aastaga vähenes kasum enam kui viiendiku ja rekordilise 2007. aastaga võrreldes ligi 40%.
Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%, teatab Statistikaamet. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal.