Valmis ülevaade kutse- ja kõrghariduse lõpetanute edukusest tööturul

Kutse- ja kõrghariduse lõpetanute edukuse hindamiseks kasutas Statistikaamet Eesti Hariduse Infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Rahvastikuregistri ja Töötukassa andmeid. Edukuse hindamise peamiseks näitajaks on võetud töine brutosissetulek Maksu- ja Tolliameti andmetel ning inimeste sotsiaalne seisund (töötamine, välismaal elamine, edasiõppimine, vanemapalgal olemine). Seega loodud on unikaalne andmestik, mille alusel saab omavahel võrrelda erinevaid koole ja erialasid.

Analüütik Kaia Kabanen võrdles kutse- ja kõrgharidustasemete lõpetanute kuu keskmist töist brutosissetulekut koolitusalade ja koolide kaupa ning tõdes, et kõikide haridustasemete puhul on kõige edukamad arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad. „Nende erialade haridus tasub end ära, sest mida kõrgem on haridustase, seda kõrgem on sissetulek. Näiteks arvutiteaduste eriala magistritaseme lõpetanutel on üle 500 euro kõrgem sissetulek kui sama eriala rakenduskõrghariduse omandanutel,“ selgitas Kabanen. „Kutseharidust pakkuvatest koolidest olid edukamad ehk kõrgema sissetulekuga Eesti Mereakadeemia, Tallinna Polütehnikumi, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lõpetanud,“ rääkis Kabanen. „Kõrgharidust pakkuvate koolide puhul on vaieldamatult edukamad Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli lõpetanud,“ ütles analüütik.

Juhtivstatistik Koit Meres vaatles erinevate haridustasemete lõpetajate sotsiaalset seisundit kui edukuse näitajat tööturul ning jõudis mitme olulise tõdemuseni. „Tulemuste põhjal võib järeldada, et kutseharidus ei ole sugugi ummiktee, milleks teda sageli avalikkuses on peetud,“ ütles Meres. „Aastatel 2006–2011 kutsehariduse lõpetanutest ligi 11% olid 2012. aastaks omandanud sellest kõrgema haridustaseme, kõrghariduses oli vastav näitaja 10%,“ selgitas ta. Samuti ilmnes, et järjest rohkem mehi õpib. „Loodame, et sooline hariduslik lõhe hakkab vähenema,“ ütles Meres. Aktuaalse teemana tõi Koit Meres välja ka välismaale minemise. „Kutsehariduse puhul lähevad välismaale eelkõige nende erialade lõpetanud, kes saavad vähem palka, kuid kõrghariduses sissetulek niivõrd välismaale minekut ei mõjuta, seal on olulisemad muud tegurid.“ Töötus sõltub üheaegselt nii haridustasemest kui ka erialast, selgitas Meres. „Näiteks tervise eriala kutseharidusega lõpetanute töötuse tase on madalam kui põllumajanduse magistrite oma,“ tõi ta näite.

Ülevaate „Edukus tööturul“ esitlus ajakirjanikele toimub täna, 11. oktoobril kell 11.00–12.00 Statistikaametis (Tatari 51, 5. korrus).