Statistikatöö
Otsingu tulemused
Aprillis oli kaupade väliskaubanduses näha elavnemise märke
Kuupäev 10.06.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
Sisuleht
Andmete turvaline ristkasutus Statistikaamet sai innovatsioonifondi kaudu 1 099 300 euro suuruse toetuse projektile „Turvaline andmete ristkasutamine sektorite vahel“. Innovatsioonifondi tegevust korraldab riigikantselei, selle tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ eelarvest. Projekti eesmärk on luua raamistik era- ja riigisektori andmete ristkasutamiseks. Statistikaamet hakkab projektis uurima, kuidas rakendada privaatsust tagavaid tehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku-
ESMS metaandmed
Töötuid 102 000
Kuupäev 13.11.2009
Artikkel
Tänavu III kvartalis tõusis töötuse määr 14,6%-ni ja töötute arv oli Eesti taasiseseisvusaja suurim, teatab Statistikaamet. Positiivne muutus tööturul oli see, et tööhõive vähenemine peatus.
Eesti naine on hea tervisega, kõrgelt haritud ja töökas
Kuupäev 08.03.2021
Artikkel
Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last.
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud
Kriisikuud mitmekordistasid koondamiste arvu
Kuupäev 14.05.2020
Artikkel
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.
Märtsis vähenes kaubavahetus eelkõige Euroopa Liidu riikidega
Kuupäev 10.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 16% ja import 15%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 216 miljonit eurot, mis on 14 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.