Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.
Riigi kohta esitatavad koondandmed üksi ei suuda riigi eri piirkondade täit ja kohati keerulist pilti avada. Piirkondlik statistika on oluline riigi eri paigus toimuva esiletõstmiseks. See aitab analüüsida piirkonna arengut ja poliitiliste otsuste mõju meie igapäevaelule.
Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.
Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.
Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.
Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.
Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.
Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.
Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.