Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Raha ei teki ega kao, vaid liigub ühest taskust teise. Sama lugu on kinnisvaraga – kui kusagilt minnakse, siis kuhugi tullakse. Praegu viitavad märgid sellele, et minnakse linnakorteritest ja majadest ning suundutakse maale.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.
Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.
Viimasel paaril aastal on Euroopa Liidus valitsenud tugev inflatsioon, mis tähendab, et kiire hinnatõus on mõjutanud nii tarbekaupu ja teenuseid kui ka seadmeid, ehitust, valitsussektorit jne.
Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km.
Kriisikomisjonile koostatud liikuvusanalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et eriolukorra kehtestamisega on kaasnenud liikuvuse vähenemine. Statistikaamet kasutab liikuvusanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis on teinud Elisa, Tele2 ja Telia. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida. Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.
Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Oleme Eestis digiriiki üle 20 aasta rajanud, sel teel kaugele jõudnud. Viimast näitab nii eestimaalaste ja e-residentide poolt kõrge teenuste kasutamise määr kui ka rahvusvahelised võrdlused. Ometi pole digiriik Tallinna linna moodi kunagi valmis, meil on ka Eestis ses vallas nii mõndagi alles pooleli.