Suur ülevaade: õpetajad meie koolides ja lasteaedades
Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.
Nimetatud kolmes ametis töötajaid oli Eestis kokku üle 22 000, seejuures mitmed inimesed olid ametis korraga erinevate koolide ja kooliastmete juures. Kõige rohkem oli vaadatud õpetajate seas põhikooliõpetajaid, ligi 10 000. Gümnaasiumiõpetajaid oli peaaegu kaks korda vähem, veidi üle 5000. Koolieelse lasteasutuse õpetajana töötas ligi 8000 inimest. Vaatluse alla pole võetud inimesi, kelle peamine amet koolis ei ole õpetaja, kuid kes võivad samuti tunde anda, näiteks õppealajuhatajad ja ringijuhid.
Andmetest on näha, et õpetajatest suur enamus on naised, kuid saab öelda, et mida kõrgem kooliaste, seda rohkem on ka meesõpetajaid. Kui lasteaiaõpetajate seas on mehi vaid 1%, siis gümnaasiumiõpetajate seas juba 17%. Ning näiteks ülikoolide õppejõudude seas on mehi ja naisi praktiliselt ühepalju.
Palju on räägitud Eesti õpetajate kõrgest keskmisest vanusest. Andmed näitavad, et 65-aastaseid ja vanemaid õpetajaid on meil augusti alguse seisuga 9%, 55–64-aastaseid lisaks veel 27%. Seega võiks rohkem kui kolmandik Eesti õpetajatest lähema kümne aasta jooksul soovi korral pensionile jääda. Alla 35 aasta vanuseid õpetajaid on pensioniealistest kaks korda rohkem ehk 18%. Kui üritada leida tüüpilist õpetajat, siis selleks võiks ilmselt olla naine vanuses 55–64 aastat. Just seda soo ja vanusegrupi kombinatsiooni leidub õpetajate seas kõige enam.
Täpsema ametigrupi järgi saab öelda, et kõige rohkem on nii pensioniealisi kui üle 55 aasta vanuseid õpetajaid gümnaasiumiõpetajate seas (kokku 41%). Kõige nooremad on lasteaiaõpetajad, kellest vaid kolmandik on üle 55 ning viiendik alla 35 aasta vanad. Ka saab öelda, et meesõpetajate seas on alla 35-aastaseid veidi rohkem kui naisõpetajate seas.
Rahvastikuregistri ja rahvaloenduse andmete põhjal on võimalik teada saada ka õpetajate emakeele ja perekondliku tausta kohta aastavahetuse seisuga. Seda järgnevalt teemegi. Selgub, et õpetajatest 78% räägib emakeelena eesti keelt, 20% vene keelt ning vaid 2% mõnda muud keelt. Suur enamus mitte eesti emakeelega gümnaasiumiõpetajatest töötab Harju- ja Ida-Viru maakonnas.
Perekonnaseisu poolest on pooled Eesti õpetajad abielus ning 30% vallalised. Huvitava faktina saab lisada, et abielus õpetajatest 5% on abielus teise õpetajaga. Seejuures meesõpetajatest on teise õpetajaga abielus koguni rohkem kui veerand (täpsemalt 28%). Enamasti on õpetajal ka endal lapsed: kõige sagedamini kaks last (39% õpetajatest), ühe lapsega õpetajaid on 22% nagu ka kolme ja enama lapsega õpetajaid. Siia on arvesse võetud kõik inimese bioloogilised lapsed ilma vanusepiiranguta.
Ilmselt ei saa rääkida õpetajatest ilma rääkimata õpetajate palkadest. Kuna tegemist on ametiga, kus pika suvise puhkuse tõttu aasta sees palganumbrid küllaltki palju kõiguvad, on mõistlik vaadata selle aasta esimese kvartali palkasid. Statistikaameti palgarakenduses on välja toodud täiskohaga ja töölepinguga töötavate õpetajate palgad. Tegemist on registripõhiste palkadega, mis sisaldavad ka puhkuse- ja regulaarseid lisatasusid erinevate lisaülesannete eest (näiteks huviringid, klassijuhatamine), samuti ületunnitasusid. Seetõttu on näidatavad summad üldiselt suuremad, kui haridus- ja teadusministeeriumi poolt tehtavas palgastatistikas kajastatu.
Vaadeldud õpetaja ametitest kõige kõrgem mediaantöötasu (s.t see summa, millest rohkem ja millest vähem teenib sama palju töötajad) on gümnaasiumiõpetajatel – 1730 eurot bruto. Põhikooliõpetajate mediaantöötasu on 1598 ja lasteaiaõpetajatel 1255 eurot bruto. Huvitav on ka seaduspära, et kõik kolm ametirühma on sellised, kus palgalõhe praktiliselt puudub või on naiste kasuks. Põhjuseks on tõenäoliselt see, et õpetajate palgad on küllaltki suurel määral reguleeritud ning juhtide otsustusõigus palga määramisel pole nii suur kui mõnedes teistes valdkondades.
Käesolev ülevaade ei ole kindlasti lõplik, sest kooliaasta alguseni on veel aega. On kindel, et õpetajaid lisandub veel ka augusti jooksul. Näiteks eelmisel, 2021. aastal alustati augusti jooksul töösuhet rohkem kui 2200 õpetajaga. Kui võrrelda koolipidajate tööd õpetajate leidmisel pikamaajooksuga, siis enamus distantsist on juba läbitud, ent ees on veel lõpuspurt. Loodame, et 1. septembril on kõik koolid kenasti finišis.
Kadri Rootalu ülevaade õpetajatest ilmus 26. augustil 2022 Postimehes.