Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.
Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga mõlemad 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (õlid, mootorikütus) ekspordi ja impordi suurenemine.
Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.
Elektritarbimine on tänapäeva ühiskonna käitumismustri otsene jalajälg, võimalus jälgida kollektiivset toimimist, tegevuseelistusi ja nende muutumist ajas.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 29% ning import 27%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalkütuste ning metalli ja metalltoodete ekspordi ja impordi suurenemine.
Alates tänasest, 15. detsembrist saadab Statistikaamet kõikidesse Eesti eraisikute postkastidesse 31. detsembril algavat rahva ja eluruumide loendust tutvustavad infovoldikud. Kokku jõuab infomaterjal Eesti Posti vahendusel üle 650 000 postkasti.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 46% ning import 40%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalkütuste ning puidu ja puittoodete ekspordi ning impordi suurenemine.