Statistikatöö
Otsingu tulemused
Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?
Kuupäev 30.04.2021
Artikkel
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.
Vabade ametikohtade arv I kvartalis ületas 11 200 piiri
Kuupäev 08.06.2017
Artikkel
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta I kvartalis üle 11 200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv oli viimase kaheksa aasta suurim. Kui vabade ametikohtade arv eelmises kvartalis ulatus veidi üle 9000, siis I kvartalis suurenes vabade ametikohtade arv eelmise kvartaliga võrreldes 24%.
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud
Statistikaamet ootab põllumajandusloendusel veel 760 majapidamise andmeid
Kuupäev 04.11.2020
Artikkel
Põllumajandusloendusel on juba osalenud üle 10 800 majapidamise. Loendus kestab 15. novembrini ja andmeid oodatakse veel 760 majapidamiselt. Kogutud andmed on olulised põllumajandustoetuste määramiseks.
Palgakasv pidurdus üle Eesti
Kuupäev 27.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Maakonniti esines nii brutokuupalga langust kui ka kasvu, aga nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Statistikatöö
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud
Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis
Kuupäev 16.10.2020
Artikkel
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.
Kolmandas kvartalis jätkus palgakasv. Lisatud videoülevaade!
Kuupäev 26.11.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis 1441 eurot ehk 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.