Otsingu tulemused

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%.

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud