Tööjõu-uuring

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tea Vassiljeva

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

tea.vassiljeva [at] stat.ee

625 9176

10/02/2023

10/02/2023

Ei ole rakendatav

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013v1 (RTK 2013v1)

Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013)

Leibkonnad

Aktiivne töö otsimine – kui inimene on teinud mõnda alljärgnevast:

- pani üles tööotsimiskuulutuse või vastas töökuulutusele;

- jälgis töökuulutusi;

- pani veebi üles oma CV või uuendas seda;

- pöördus otse tööandja poole;

- pöördus töö leidmiseks sugulaste või tuttavate poole;

- pöördus Töötukassa poole;

- pöördus töövahendusfirma poole;

- käis tööandja juures intervjuul, tegi testi või eksami;

- tegi ettevalmistusi ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks.

Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetav vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõu hulka ei kuulu ehk mitteaktiivsed – isikud, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

- alla 15-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga);

- üle 89-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga);

- need 15–89-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga), kes ei olnud eelmistes punktides hõivatuse ja töötuse kohta esitatud määratluste järgi uuringunädalal hõivatud ega töötud.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötaja ehk (tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul:

- töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- osales tööga seotud koolitusel;

- ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu;

- oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või omab õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi lapsehoolduspuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu;

- oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu;

- oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist;

- tootis põllumajandustooteid, millest põhiosa oli ette nähtud müügiks või vahetuseks.

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta uuringunädalal kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.

Isik

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti üle 15-aastastest alalistest elanikest

Kogu Eesti

1989–…

Ei ole rakendatav

Arv, protsent

Rahalised näitajad – euro

Kuu

Aasta

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Kvartal

Kuu

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Hõivatud / Aastastatistika“ tabelites:

TT0150, TT0200, TT02001, TT0201, TT0205, TT206, TT207, TT209, TT210, TT2109, TT2119, TT2158, TT217, TT220, TT222, TT223, TT224, TT225, TT226, TT227, TT228, TT229, TT230, TT231, TT232, TT234, TT235, TT236, TT2369, TT238, TT241, TT2419, TT243, TT244, TT245, TT246,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Palgatöötajad / Aastastatistika“ tabelites:

TT262, TT263,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Töötud / Aastastatistika“ tabelites:

TT3510, TT352, TT353, TT3539, TT43, TT433, TT434, TT435, TT436, TT44, TT440, TT443, TT70, TT71,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Mitteaktiivsed / Aastastatistika“ tabelites:

TT45, TT4514, TT4515, TT453, TT454, TT456,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööturu üldandmed / Aastastatistika“ tabelites:

TT0151, TT330, TT332, TT3321, TT4661, TT467, TT51, TT54, TT55, TT56,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööealise rahvastiku haridus / Haridustase ja keeleoskus“ tabelites:

TT0100, TT0119, TT109, TT111, TT115, TT117, TT1209, TT123, TT130, TT131, TT132, TT133, TT134, TT136,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööealise rahvastiku haridus / Elukestvas õppes osalemine 4 viimase nädala jooksul“ tabelites:

TT160, TT161, TT170, TT171, TT174, TT175, TT176, TT177,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööturu lõhed“ tabelites:

TKL01, TKL13, TKL17, TKL29,

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus“ tabelites:

LES09, LES10, LES11, LES39

ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Immigrantrahvastik“ tabelites:

IR01, IR03, IR05, IR07, IR10, IR20, IR209, IR22, IR23, IR30, IR40, IR43, IR45.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei ole rakendatav

EU labour force survey - methodology (EU-LFS)

Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika (täpsemalt Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused). Muudatuste peamine eesmärk on parandada andmete kvaliteeti.

Grandi raportid

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Tartu Ülikool

Tööjõu-uuring on tööturu muutuste analüüsi alus, mida kasutavad peamiselt ministeeriumid, ülikoolid ning teadusasutused. Euroopa Liidu tasandil kasutatakse andmeid riikide võrdluseks.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tööjõu-uuringu põhinäitajatele arvutatud standardvead ja suhtelised standardvead.

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Kuuandmed (kolme kuu libiseva keskmisena) avaldatakse 60 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 60).

Kvartaliandmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 45).

Aastakeskmised andmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 45).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu küsitluse 1995. aasta alguses. Aastatel 1997–1999 toimus küsitlus II kvartalis. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring.

Alates 2021. aastast on lisatud kaks uut tabelit, milles varem avaldatud näitajaid (alates 2018. aastast) on uue metoodika ja kaaludega ümber arvutatud:

TT0150: Hõivatud põhitööl soo, vanuserühma ning täis- ja osaajaga töötamise järgi (kvartalid),

TT0151: Tööturu põhinäitajad soo ja vanuserühma järgi (kvartalid).

Teistes tabelites on 2020. ja 2021. aasta vahel aegrea katkestus. Alates 2021. aastast on avaldatud näitajad koostatud uue metoodika järgi.

Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus Eesti tööjõu-uuring. Metoodika, peatükk 6.1..

Peale selle arvutatakse tööjõu-uuringu andmete põhjal rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajad, mis lähtuvad ESA95 definitsioonidest. Tööjõu-uuringu ja rahvamajanduse arvepidamise andmestiku kasutamisel tuleb arvestada definitsioonidest ja kontseptsioonidest tulenevat erinevust. Täpsemalt kogumikus Eesti tööjõu-uuring. Metoodika, peatükk 6.2..

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 1 019 940 15–89-aastast isikut.

Objektide arv valimis on 1150 leibkonda (2500 isikut) kvartalis.

Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi: 1) Tallinn; 2) Harju maakond (v.a Tallinn), Ida-Viru maakond, Pärnu maakond, Tartu maakond; 3) Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond; 4) Hiiu maakond.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse isikuandmed töövõime kaotuse ja puude raskusastme kohta.

Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed isikute praeguste õpingute kohta, kui isik õpib Eestis.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Nädal

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetod on veebi- (CAWI) ja telefoniintervjuu (CATI) korduvküsitletavate leibkondade puhul.

Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis elektrooniliseks täitmiseks.

Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Tööjõu-uuring. Isikuküsitlus“ ja „Tööjõu-uuring. Leibkonnaküsitlus“.

Sotsiaalkindlustusameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed andmepilve kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kao kompenseerimiseks jagatakse isikud seitsmesse kaorühma elukoha (maakond ja linnastumise aste) ja elukoha kaomäära järgi. Isiku kaokaal grupis on isiku üldise vastamise määra pöördväärtus selles rühmas.

Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), rahvuse (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased), haridustaseme (alates 2021. aastast) (kolm taset), isiku elukoha maakonna ning linnastumise astme (maa või linn) järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja kvartalis küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

Lisaks kaalutakse tööjõu-uuringu andmed alates 2021. aastast institutsioonides ja ajateenistuses viibivaid elanikke arvestamata.

Ei ole rakendatav

Puuduvad