Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?
Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.
Sel nädalal sai statistikaameti veebileht stat.ee uue ilme. Lisaks värskele välimusele on uus koduleht kasutajasõbralikum, tõhusama otsinguga ja vajaliku info leiab mugavalt ning kiirelt üles.
Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.