Otsingu tulemused

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.

Tööstusettevõtted tootsid septembris 1,5% vähem Aasta esimesel kaheksal kuul töötlevas tööstuses tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli, mujal liigitamata masinate ja seadmete ning joogitootmises. Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% Tarbijahinnaindeks jäi oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad