Otsingu tulemused

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra.

Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.