Tasemeharidus

Statistikatöö eesmärk on anda teavet Eesti tasemehariduse ja selles osalemise kohta.

Alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvad õppeasutused tüübi järgi;
alushariduses lapsed vanuse, soo ja elukoha maakonna järgi ning laste osatähtsus alushariduses;
üldhariduses õppijad, lõpetajad, katkestajad ja klassikordajad soo, vanuse, õppetaseme, õppevormi, õppekeele, emakeele ja elukoha maakonna järgi; statsionaarse ja mittestatsionaarse õppe õppijad, lõpetajad ja õppeasutused;
kutsehariduses õppijad, sisseastujad ja lõpetajad soo, emakeele, õppetaseme ja õppevaldkonna järgi; katkestajad soo, emakeele ja õppetaseme järgi; õppeasutused ja õppijad maakonna järgi;
kõrghariduses õppijad, sisseastujad ja lõpetajad soo, emakeele, õppetaseme, õppekoormuse, õppeasutuse tüübi ja õppevaldkonna järgi; katkestajad soo, emakeele ja õppetaseme järgi; Eestis õppivad üliõpilased elukohariigi ja kodakondsuse järgi ning välisüliõpilased päritoluregiooni järgi;
tasemehariduses (alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus) õppijad haridusliigi ja õppetaseme järgi, lõpetajad õppetaseme järgi ning õppijate osatähtsus rahvastikus soo ja vanuse järgi.

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013v1 (HKL 2013v1);
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);
keelte klassifikaator 2020 (KK 2020);
riikide ja territooriumide klassifikaator

Tasemeharidus ehk formaalharidus (alusharidus, üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus)

Algkool – kuni 2009. aastani kasutusel olnud üldhariduskooli vorm, mis võimaldas põhiharidusõpet 6. klassini. Mõiste hõlmas ka lasteaed-algkoole ja erivajadusega laste algkoole. 2010. aastal muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmes, kusjuures II kooliastmes ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses.
Alusharidus – kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks ning toetab lapse terviklikku arengut. Alushariduse omandamine õppeasutuses ei ole kohustuslik. Vanema otsusel võib laps alusharidust omandada ka kodus. Vastab tasemele ISCED-P 0. Märkus: Kuni 2025. aastani ei olnud lastehoid õppeasutus ning lastehoius pakutav ei kuulunud alushariduse alla.
Alusharidusasutus – koolieast noorematele lastele alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus
Bakalaureuseõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on keskharidus, sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 665.
Defineerimata baasharidusega kutseõpe – kutseharidus erivajadusega noortele ja põhihariduseta noortele, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: teise taseme kutseõpe, kolmanda taseme kutseõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Õppima asumiseks ei ole hariduse kohta seatud eeltingimusi. Vastab tasemele ISCED-P 251.
Diplomiõpe – kõrghariduse 1. taseme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi ja kutseoskusi ning omandab teadmised valitud erialal töötamiseks ja edasiõppimiseks. Vastuvõtt aastani 2002. Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega. Vastab tasemele ISCED-P 665.
Doktoriõpe – kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 864.
Eraõppeasutus – erakooliseaduse alusel tegutsev ja alus-, üld-, kutse- või kõrgharidust osutav õppeasutus
Erilasteaed – kuni 2024. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm kuni seitsmeaastastele erivajadusega lastele
Erivajadusega laste kool – kool keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Võrreldes tavakoolidega on tehtud muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tuleneva õppe sisus, erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas.
Gümnaasium – üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks (kooli nimetuses ei pea olema sõna „gümnaasium”). Gümnaasiumis võivad lisaks gümnaasiumiastmele olla ka põhikooli klassid. Mõiste ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumit.
Gümnaasiumiaste – üldhariduskooli 10.–12. klass (1989. aastani 9.–11. klass). Vastab tasemele ISCED-P 344.
Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe – arstiõpe, loomaarstiõpe, proviisoriõpe, hambaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneri õpe ning klassiõpetaja õpe korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanule antakse magistrikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppesse on õigus kandideerida isikul, kellel on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 766.
Katkestaja – õppija, kelle õpingud katkevad enne õppeprogrammi edukat läbimist. Õppija ei pruugi olla haridussüsteemist väljalangeja, kuna võib jätkata õpinguid mõnel teisel õppekaval
Katkestaja kutsehariduses – õppija, kes oli enne õppekava katkestamist kutseõppeasutuse õppurite nimekirjas vähemalt 31 päeva ja keda pärast katkestamist ei ennistatud samas õppeasutuses samasse õppekavarühma 31 päeva jooksul. Andmed ei kajasta kutseharidusest väljalangevust, sest õpilane võib pärast ühe õppekava katkestamist jätkata õpinguid teisel õppekaval.
Katkestaja kõrghariduses – õppija, kes katkestas kõrghariduse õppekava enne selle edukat lõpetamist. Andmed ei kajasta kõrgharidusest väljalangevust, kuna õppija võib pärast ühe õppekava katkestamist jätkata õpinguid teisel õppekaval.
Katkestaja üldhariduses – õppija, kes eelmisel õppeaastal õppis Eestis üldhariduse õppekaval, kuid vaatlusalusel õppeaastal enam mitte. Arvesse ei võeta põhikooli ja gümnaasiumi astme lõpetajaid, välismaale lahkunuid ning surmajuhtumeid. Õppimiskohustuslikus eas laps loetakse katkestajaks, kui ta on ühest koolist lahkunud eesmärgiga jätkata üldharidusõpinguid teises koolis, kuid ei ole õppeaasta 10. novembri seisuga ühegi Eesti üldharidusliku kooli nimekirjas. Andmed ei kajasta haridussüsteemist väljalangevust, sest õppija võib jätkata õpinguid kutsehariduses.
Kaugõpe – õppevorm, kus õpitakse peamiselt iseseisvalt ja kaugõppesessiooni ajal toimuva õppetöö kaudu, tänapäeval e-õppe meetodeid kasutades
Klassikordaja – õpilane, kes õpib teist või enamat aastat samas või madalamas klassis
Kutseharidus – teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
Kutsekeskharidusõpe – õpe, mille käigus omandab õpilane koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduses. Õppima asumise eeltingimus on põhihariduse olemasolu. Vastab tasemele ISCED-P 354.
Kutsekõrgharidusõpe – rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astme õpe (vastuvõtt aastatel 1999–2002). Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega.
Kutseõpe keskhariduse baasil – kutseõpe, mille sisseastumistingimuseks on keskhariduse olemasolu. Vastab tasemele ISCED-P 45.
Kutseõpe põhihariduse baasil – kutseõpe, mille sisseastumistingimuseks on põhihariduse olemasolu. Vastab tasemele ISCED-P 35.
Kutseõppeasutus – haridusasutus, kus omandatakse oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal
Kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument. Kõrgharidustasemel õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud aktiivseks panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning elukestvaks õppeks.
Lasteaed – alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Lasteaedade juures võivad tegutseda ka lastehoiurühmad kuni kolmeaastastele lastele.
Lasteaed-kool – lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena
Lastehoid – alates 2025. aastast alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Lastehoius luuakse kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse omandamiseks.
Lastekeskus – kuni 2001. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm, milles vastavalt kehtinud seadusele olid loodud võimalused mänguks ja muuks arendavaks tegevuseks kõigile paikkonnas elavatele 2–12-aastastele lastele. Tabeleis toodud lastekeskuste laste arvud ei sisalda kooliõpilasi.
Lastepäevakodu – kuni 1998. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm 1–7-aastastele lastele. 1999. aastal muudeti senised lastepäevakodud lasteaedadeks.
Lastesõim – kuni 2024. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm kuni kolmeaastastele lastele
Lõpetaja – õppija, kes on vaatlusperioodil tasemehariduse õppekava edukalt lõpetanud
Magistriõpe – kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridustase. Vastab tasemele ISCED-P 767.
Mittestatsionaarne õpe – eelkõige täiskasvanud õppijatele mõeldud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem iseseisva õppimise osa
Osakoormusega õpe – õppevorm, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75%
Põhikool – üldhariduskool (1.–9. klass), mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks 1. septembril 2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel. Alates 2012. aastast on varasemate algkoolide arv liidetud põhikoolide arvule.
Põhikooli I aste – põhikooli 1.–3. klass, vastab tasemele ISCED-P 1
Põhikooli II aste – põhikooli 4.–6. klass, vastab tasemele ISCED-P 1
Põhikooli III aste – põhikooli 7.–9. klass, vastab tasemele ISCED-P 24
Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Sisseastumistingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vastab tasemele ISCED-P 665.
Rakenduskõrgkool – õppeasutus, millele on antud rakenduskõrghariduse õppeõigus ja mille tasemeõppes õppijatest vähemalt kaks kolmandikku õpib kõrgharidustaseme õppes. Lisaks võib kool pakkuda kutseõpet keskhariduse baasil ja magistriõpet.
Statsionaarne õpe – õppevorm üliõpilastele ja koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus ja kus kooli juhendatud tegevusel on suurem osa kui iseseisval õppimisel
Tasemeharidus ehk formaalharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe, mis üldjuhul toimub koolikeskkonnas tasemeõppekavade alusel. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda juhendavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid tulenevad õppekavast ja õpetajast ning õppeprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on teatava taseme või eani kohustuslik.
Täiskasvanute gümnaasium – üldhariduslik õppeasutus, mis pakub täiskasvanud õppijatele võimalust omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, valdavalt mittestatsionaarses õppes. Õpe on korraldatud paindlikult peamiselt õhtu- ja/või kaugõppe vormis.
Täiskoormusega õpe – õppevorm, mille korral täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täidetava õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%
Vastuvõetu – õppija, kes on vaatlusaluse õppeaasta suvise vastuvõtu käigus vastu võetud tasemehariduse õppekavale ning kes on 10. novembri seisuga jätkuvalt õppijate nimekirjas.
Välisüliõpilane – üliõpilane, kelle elukohamaa, kodakondsus ja keskhariduse omandamise riik ei ole Eesti ning kel ei ole alalist elamisõigust / pikaajalise elaniku elamisluba. Välisüliõpilaste hulka ei arvestata neid, kes õpivad Eestis vaid piiratud kestusega õppe- või praktikasessiooni jooksul.
Õppija – isik, kes Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on õppija vastava aasta 10. novembri seisuga
Õppijate osatähtsus – osakaalu protsent, mis väljendab teatud vanuses õpilaste proportsiooni võrreldes selle vanuserühma üldarvuga rahvastikus
Üldhariduskool – üldhariduslikku õpet võimaldav õppeasutus, v.a täiskasvanute gümnaasium
Ülikool – õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel
Üliõpilane – isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) kõrgkooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täis- või osakoormusega õppesse.

Õpisündmus ja õppeasutus

Eesti tasemehariduses toimuvad õpisündmused ja tasemeharidust pakkuvad õppeasutused

Kogu Eesti

Andmed hõlmavad peamiselt ajavahemikku alates 1995. aastast. Mõned andmed üldhariduses õppijate ja üldhariduskoolide kohta on kättesaadavad alates 1940. aastast.

Ei ole rakendatav

Tasemehariduse statistika koostamise riigisisene õiguslik alus on riikliku statistika seadus. Tasemehariduse statistika kuulub riikliku statistika programmi ning selle koostamise eest vastutab statistikaamet.

Euroopa Liidu tasandil reguleerivad haridusstatistika koostamist:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas;
Komisjoni määrus (EL) nr 912/2013, 23. september 2013, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 452/2008 haridus- ja koolitussüsteemide statistika osas.

Statistika koostamiseks kasutatakse peamiselt Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmeid. Andmete edastamist statistikaametile reguleerivad riikliku statistika seadus ja statistikaameti ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline andmevahetuskokkulepe.

Ei kohaldu. Tasemehariduse statistika koostamisel ei toimu andmete jagamist riikliku statistika tegijate vahel.

Selle töö andmete põhjal pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Haridus/Alusharidus kõikides tabelites:
HT02: Lapsed ja alusharidusasutused tüübi järgi;
HT04: Alusharidusasutustes käivate laste osatähtsus soo, vanuse ja elukoha maakonna järgi;
HT043: Lapsed alusharidusasutustes soo, vanuse ja maakonna järgi,

valdkonna Sotsiaalelu/Haridus/Üldharidus kõikides tabelites:
HT121: Õppijad üldhariduse statsionaarses õppes õppetaseme ja õppeasutuse tüübi järgi;
HT122: Üldhariduskoolid õppeasutuse tüübi ja maakonna järgi;
HT14: Üldhariduskoolid õppeasutuse tüübi järgi;
HT140U: Õppijad, väljalangejad ja klassikordajad üldhariduses soo, õppetaseme, õppevormi, õppekeele, emakeele ja elukoha maakonna järgi;
HT17: Lõpetajad üldhariduse statsionaarses õppes soo, õppekeele, maakonna ja õppetaseme järgi;
HT18: Õpilased üldhariduse statsionaarses õppes maakonna, klassi ja õppekeele järgi;
HT234: Õppijad, lõpetajad ja asutused üldhariduse mittestatsionaarses õppes,

valdkonna Sotsiaalelu/Haridus/Kutseharidus kõikides tabelites:
HT551: Kutseharidust võimaldavad õppeasutused ja õppijad maakonna järgi;
HT572: Õppijad, vastuvõetud ja lõpetajad kutsehariduses soo, emakeele, õppetaseme ja õppevaldkonna/õppesuuna järgi;
HT62: Kutsehariduse õppekaval õppimise katkestajad soo, õppetaseme ja emakeele järgi,

valdkonna Sotsiaalelu/Haridus / Hariduse üldandmed tabelites:
HTG01: Alus, üld-, kutse- võI kõrgharidust pakkuvad õppeasutused;
HTG03: Õppijad alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduses haridusliigi ja õppetaseme järgi;
HTG09: Lapsed alusharidusasutustes soo, vanuse ja maakonna järgi;
HTG11: Üld-, kutse- ja kõrghariduses õppijate osatähtsus soo ja vanuse järgi,

valdkonna Sotsiaalelu/Haridus/Kõrgharidus tabelites:
HT27: Kõrgharidust võimaldavad õppeasutused tüübi järgi;
HT275: Õppijad, vastuvõetud ja lõpetajad kõrghariduses õppetaseme ja õppekoormuse järgi;
HT290: Õppijad, vastuvõetud ja lõpetajad kõrghariduses õppetaseme ja õppeasutuse tüübi järgi;
HT296: Õppijad, vastuvõetud ja lõpetajad kõrghariduses õppetaseme ja soo järgi;
HT301: Õppijad, vastuvõetud ja lõpetajad kõrghariduses soo, emakeele, õppetaseme ja õppevaldkonna/õppesuuna järgi;
HT307: Kõrghariduse õppekaval õppimise katkestajad soo, õppetaseme ja emakeele järgi;
HT308: Välisüliõpilased soo, õppetaseme ja päritoluregiooni järgi;
HT309: Üliõpilased elukohariigi ja kodakondsuse järgi.

Valdkonnas Haridus. Arhiiv on selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud tabelid HT01, HT03, HT041, HT042, HT12, HT13, HT140, HT142, HT15, HT16, HT19, HT20, HT21, HT22, HT23, HT231, HT2318, HT232, HT2328, HT233, HT235, HT239, HT294, HT295, HT303, HT304, HT305, HT306, HT51, HT51U, HT52, HT52U, HT55, HT56, HT569, HT57, HT570, HT571, HT58, HT59, HT60, HT61, HTG05, HTG07, HTG13.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 11 459 korda, 2024. aastal 13 384 korda, 2023. aastal 13 729 korda ja 2022. aastal 11 491 korda.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Alates 2025. aastast kajastuvad kasutusstatistikas ainult need tabelivaatamised, mille puhul kasutaja on andnud nõusoleku analüütiliste küpsiste kasutamiseks. Seetõttu ei ole 2025. aasta vaatamiste arv varasemate aastatega täielikult võrreldav.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle statistikatöö andmeid kuvatakse ka statistikaameti haridusvaldkonna lehel ja juhtimislaudadel.
Selle statistikatöö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“ ja 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“.

Rahvusvaheliselt võrreldavad tasemehariduse andmed edastatakse igal aastal Eurostatile UNESCO-UISi, OECD ja Eurostati ühise UOE haridusstatistika andmekogumise raames. Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe andmeedastuse keskkonna kaudu ning Eurostat teeb need kättesaadavaks OECD-le ja UNESCO-UISile. Rahvusvahelised organisatsioonid avaldavad valideeritud andmeid oma andmebaasides ja väljaannetes:
Eurostati andmebaas;
OECD andmebaas, OECD väljaanne „Education at a Glance“;
UNESCO-UISi andmebaas.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 181 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Ülevaade Eesti tasemehariduse statistika mõistetest, haridussüsteemist, andmeallikast, klassifikaatoritest ja metoodikast on esitatud haridusstatistika käsiraamatus.
Täiendavad metoodilised selgitused, sealhulgas näitajate määratlused, vaatlusperioodid ja andmete võrreldavust mõjutavad asjaolud, on esitatud statistikaameti statistika andmebaasi tabelite juures olevates märkustes ja käesoleva metoodika- ja kvaliteediaruande vastavates osades.

Eurostatile edastatavate rahvusvaheliselt võrreldavate haridusandmete koostamisel lähtutakse UNESCO-UISi, OECD ja Eurostati ühise UOE andmekogumise mõistetest, definitsioonidest ja klassifikaatoritest, mis on kirjeldatud UOE käsiraamatus.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile edastatavate tasemehariduse andmete kohta koostatakse iga-aastane kvaliteediaruanne. See sisaldab teavet andmete kvaliteedi ja UOE andmekogumise metoodikanõuetele vastavuse kohta. Riikide kvaliteediaruanded avaldatakse Eurostati UOE metaandmete osana.

Peamine andmeallikas on Eesti hariduse infosüsteem (EHIS). Alates 2005/06. õppeaastast koostatakse EHIS-e andmete alusel üld-, kutse- ja kõrgharidusstatistikat ning alates 2007/08. õppeaastast ka alushariduse statistikat. Enne EHIS-e kasutuselevõttu kogus statistikaamet andmeid kõikse statistilise uuringuga. Täpsem teave EHIS-e kui andmeallika kohta on esitatud haridusstatistika käsiraamatu 2. peatükis.

Lisaandmeallikana kasutatakse rahvastiku statistilist registrit, kust saadakse isikute elukoha ja emakeele andmed ning rahvaarvud suhtarvude arvutamiseks vajalikes vanuse- ja piirkonnalõigetes.

Aasta

Haridusasutused sisestavad andmed Eesti hariduse infosüsteemi novembri alguseks. Haridus- ja teadusministeerium kontrollib andmete korrektsust ning andmed edastatakse pärast valideerimist andmevärava kaudu statistikaametile 30. jaanuariks. Andmed edastatakse 10. novembri seisuga.

Andmete laekumisel kontrollitakse andmete, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmete ja seotud väljunditega. Oluliste erinevuste tuvastamisel uuritakse nende põhjuseid ning vajaduse korral täpsustatakse andmeid registri pidajaga.
Enne avaldamist kontrollitakse peamisi koondnäitajaid ja seotud tabelite omavahelist kooskõla.

Pärast lähteandmete valideerimist ja vajaduse korral teiste registriandmetega sidumist moodustatakse statistika koostamiseks vajalikud töötlusandmestikud. Nende põhjal tuletatakse statistilised tunnused ning koostatakse koondnäitajad ja suhtarvud.
Lähteregistri andmeväärtusi statistikaamet ei imputeeri ega paranda. Puuduste tuvastamisel täpsustatakse andmeid haridus- ja teadusministeeriumiga ning vajaduse korral saadakse parandatud või täiendatud lähteandmed.
Õppeasutuste arvu arvutamisel ei arvestata filiaale ning arvesse võetakse ainult õppeasutused, kus on vastaval vaatlushetkel õppijaid.
Õppekeele määramisel käsitletakse eesti õppekeelena ka õpet keelekümblusprogrammis või juhul, kui eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 60%. Selle reegli muutumise mõju aegrea võrreldavusele on kirjeldatud punktis „Ajaline võrreldavus“.
Välisüliõpilaste päritoluregiooni määramisel kasutatakse eelkõige elukohariigi tunnust. Kui elukohariik ei ole teada, kasutatakse täiendava tunnusena kodakondsusriiki. Alates 2022. aastast kasutatakse päritoluregiooni määramisel ka keskhariduse omandamise riigi andmeid.

Ei ole rakendatav, sest andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei ole rakendatav. Statistilisi korrigeerimismeetodeid ei kasutata.

Ei ole rakendatav. Sesoonset korrigeerimist ei tehta.