Otsingu tulemused

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.

Eurostati prognoosi kohaselt saavutab Euroopa Liidu (EL 27) rahvaarv maksimumi 2040. aastal ning hakkab seejärel vähenema . Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kogu järgmise poole sajandi jooksul kahaneb. 2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas. Surmade peamised põhjused on aastaid olnud vereringeelundite haigused ja kasvajad.

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.