Pühapäeval, 19. novembril, tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg uuris tähtpäeva puhul, kuidas Eesti mehel läheb.
Maikuu teisel pühapäeval, tänavu 14. kuupäeval tähistatakse Eestis emadepäeva. Selle südamliku päeva eel vaatasime, mida näitavad hiljutise rahvaloenduse ja ajakasutuse uuringu andmed emade kohta Eestis. Toome välja mõned huvitavad faktid.
Statistikaameti andmetel on juba mitmendat kuud tarbijahinnaindeksi kasvu aidanud vedada toiduainete hinnatõus. Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on peamiste toiduainete hinnad möödunud detsembriga võrreldes tõusnud lausa 9,3%.
Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.
Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.
Töötuid oli 2014. aasta III kvartalis 51 000 ja töötuse määr 7,5%, teatab Statistikaamet. Tööhõive pisut kasvas, kuid muutused töötuses ja tööhõives olid väikesed.
Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.
Mullu sõlmiti reisikindlustuse lepinguid 25,7 miljoni, 2022. aastal aga 22,4 miljoni euro eest. Kui palju eestlasi kasutab reisikindlustust ja milliste summade eest? Tänases statistikablogis uurib statistikaameti analüütik Egle Loorits lähemalt viimaseid reisikindlustuse andmeid.
Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.
Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.