Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?
Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.
Kriis võib olla üldine või jääda sektoripõhiseks. Viimasel juhul võib hoop sektori tervisele olla küll tugev, kuid otseselt mõjutab see tunduvalt väiksemat osa elanikkonnast. Selleks, et tuvastada, kui paljusid nii eelmine majanduskriis kui ka koroonakriis on mõjutanud, keskendume kaudsete mõõdikute asemel sellele, kuidas leibkonnad ise enda olukorda hindasid.
Kümmekond aastat tagasi pani majanduskriis eestimaalaste rahakotile üsna tugeva põntsu – kaks kolmandikku leibkondadest kogesid majanduslikke raskusi. Raskustest väljapääsemine on aga üsna vaevarikas ja olukorra paranemine nõudis aega. Pea pooled leibkonnad tunnistasid aastatel 2010–2012, et aasta varem oli nende majanduslik olukord parem. Lausa kaks kolmandikku leibkondadest tõdes, et toonase majandusbuumi ajal oli nende rahakotis parem olukord.
Aastateks 2015–2016 paranes olukord siiski märgatavalt. Rohkem kui pooled leibkonnad suutsid end hõlpsalt ära majandada. Üllatuslikult oli leibkondade hakkamasaamine siis mõnevõrra parem kui 2019. aastal. Seda hoolimata sellest, et mitmed objektiivsed mõõdikud näitasid 2019. aastal justkui olukorra paranemist: töötust oli vähem, teeniti rohkem ning see võimaldas ka enam tarbida. Samuti paranes tajutav olukord võrreldes varasemate aastatega. Võib-olla peitus põhjus elatustaseme kasvuga kaasnenud kõrgemates standardites. Soovid ja ootused kasvavad ajas ja heaks eluks on vaja üha enamat.
Möödunud aasta tegi leibkondade majandusliku olukorra pisut halvemaks, kuid suurt hoopi (veel) näha ei ole. Eriti kui võrrelda möödunud majanduskriisi järgse ajaga. Kas käesoleva kriisi mõju leibkondade majanduslikule olukorrale jääbki pigem tagasihoidlikuks või ootab suurem tagasilöök veel ees, näitab aeg.
Viimased Eesti majanduskasvu numbrid, aga ka varasemad arengud kinnisvara valdkonnas tõid päevakorda jutud, et kriisi asemel tuleks ehk hoopis buumist rääkida. Olgu kriis või mitte, mõtlemisainet võiks pakkuda tõsiasi, et väga paljude eestimaalaste õuele ei ole rahaõnn saabunud. 2020. aasta andmete kohaselt seisavad pooled leibkonnad silmitsi raskustega ja pea kolmandiku jaoks on majanduslik olukord viie aastaga halvenenud.
Hinnangud põhinevad statistikaameti viimasel kaheksal leibkonna eelarve uuringul, mis viidi läbi aastatel 2007, 2010, 2011, 2012, 2015, 2016, 2019 ja 2020.