Vabariigi Valitsuse suunise järgi alustab statistikaamet mobiilioperaatoritega läbirääkimisi, et alustada taas eelmisel kevadel tehtud liikumisanalüüsi. Planeeritava liikumisanalüüsi eesmärk on aidata hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, suunata regiooniti kommunikatsiooni ja järelevalve ressurssi ning hinnata nakatumisohu arengut. Sama metoodikaga liikumisanalüüsi tegi statistikaamet 2020. aastal kevadise eriolukorra ajal.
Statistikaameti andmetel langes 2020. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot.
Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.
Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.
Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?
Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.