Statistikatöö
Otsingu tulemused
Jagatud lapsed ja jagatud vanemad
Kuupäev 13.07.2022
Artikkel
Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.
Valdkond
Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi või seniseid uudselt rakendada. Näiteks on see uue toote või tööprotsessi täiustamine. Teadus- ja arendustegevus lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus. Uudsus tähendab, et avastatakse midagi uut. Ülikoolides ja teadusasutustes tehakse selleks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida varem ei ole selles valdkonnas
Kui kaua Eesti lapsed kooli lähevad?
Kuupäev 06.09.2023
Artikkel
Kui palju lapsi käib koolis samas kohalikus omavalitsuses, kus nad elavad? Aga millistes piirkondades võtab kooliminek kõige kauem aega? Meie kaardiloolt näed täpsemalt!
Aja puudumine ei võimalda inimestel enesetäiendamisega tegeleda
Kuupäev 19.09.2023
Artikkel
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.
Mis kasu on statistikaameti andmetest ettevõtjale?
Kuupäev 14.10.2019
Artikkel
Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.
Kultuuriasutustes käimine inimese aktiivsuse näitajana
Kuupäev 02.11.2011
Artikkel
Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit
Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas
Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.
Sisuleht
Ajateenija Ajutise kohaloleku kestus Ajutise äraoleku kestus Ajutiselt kohalolev rahvastik Ajutiselt äraolev rahvastik Ametiala Eestis ajutiselt viibiv rahvastik Elatusallikas Elukoht Eluruum Eluruumi asustatus Eluruumi kasutamise alus Eluruumi omanik Eluruumi pind Emakeel Faktiline rahvastik Haridus Hoone Hoone ehitusaeg Hoone liik Institutsioonleibkonna ajutine liige Institutsioonleibkonna alaline liige Isiku staatus leibkonnas Kodakondsus Laps leibkonnas Lapse vanem Leibkond Leibkonna koosseis Leibkonna liik Leibkonna suurus Linnade rahvastik Loendusmoment Majanduslikult aktiivne rahvastik
Augusti tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks jäid eluaseme ja toiduga seotud hinnatõusud
Kuupäev 07.09.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 2,3% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 24,8%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 18,3% ja teenused 37,6% kallimad.