Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.
Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.
Statistikaameti andmetel peatus veebruaris Eesti majutusettevõtetes ligi 100 000 turisti, kes veetsid seal kokku 187 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.
Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta novembris 628 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aasta novembriga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.
Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta detsembris 703 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aasta detsembriga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.
2022. aasta teises kvartalis kasvas Eesti elanike reisimine võrreldes aasta varasemaga oluliselt: sisereiside arv kasvas 45% ja välisreiside arv 319% ehk üle kolme korra.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 3,2 protsenti.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta aprillis 517 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 15%.
Statistikaamet alustas detsembri esimesel nädalal järjekordset iga kümne aasta tagant toimuvat ajakasutuse uuringut, mis kestab 2021. aastani. Teavet kogutakse üle kümneaastaste inimeste ajakasutusest, aja veetmise kohtadest ning liikumisviisidest.