Otsingu tulemused

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul näitavad statistikaameti andmed, et viimastel aastatel on turism Eestis uue hoo sisse saanud. “2024. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, keda on 200 000 võrra enam kui ülemöödunud aastal,” rääkis Pukk. Samas oli möödunud aastal turiste 5% võrra vähem kui kriisieelsel 2019. aastal, kui majutusettevõtetes oli ajalooliselt enim turiste ehk ligikaudu 3,8 miljonit. 2020. aasta tõi liikumispiirangud ja suure languse turismiäris ning tol aastal peatus Eesti majutuskohtades alla 2 miljoni turisti. 1238 majutuskohta, 24 500 tuba

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Maikuu teisel pühapäeval tähistab emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt saab tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti emade kohta?

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.