Statistikaameti 2022. aasta turismiuuringu tulemuste kohaselt tegid Eesti elanikud mullu enam kui miljon ööbimisega välisreisi, mis on 2021. aastaga võrreldes 90% rohkem. Ööbimisega sisereise tehti ligi 2,6 miljonit ehk 16% rohkem kui aasta varem. Välisreisidele kulutati möödunud aastal üle 1 miljardi euro, sisereisidele üle 178 miljoni euro.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.
Statistikaameti andmetel peatus septembris majutusettevõtetes ligi 260 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 21%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.
Statistikaameti andmetel peatus mais majutusettevõtetes ligi 249 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 176%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.
Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt 3% ja 5% rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.