Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%
Jooksevhindades suurenes SKP 13,9%, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
Kolmandas kvartalis oli tugevaima positiivse panusega kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Sellele järgnesid ehitus ja koroonaeelse taseme ületanud majutus ja toitlustus. Tagasihoidlikku kasvu näitasid ka töötlev tööstus ja transport. Selgelt negatiivseim panus tuli põllumajandusest. Samuti omasid olulist majandust pidurdavat mõju energeetika ja kinnisvaraalane tegevus. „Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10%, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine pöördus kolmandas kvartalis langusesse. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3%, siis kiirelt tõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4% langus. „Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul,“ täiendas Müürsepp. Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on langenud tervishoiu ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.
Valitsemissektori tarbimine kasvas 1,1%. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.
Pärast nelja järjestikkust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kolmandas kvartalis kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (21,4%) ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (37%). Kõik teised varaklassid näitasid langust. Suurima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringute langus tarkvarasse ja andmebaasidesse (-47,8%) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-16,5%).
Nii eksport (3,6%) kui ka import (6,2%) jätkasid lõppenud kvartalis kerget kasvu. Kaubavahetus püsis mõlemal suunal eelmise aasta sama perioodi taseme lähedal. Peamist mõju avaldasid sellele energiakaubad ja keemiatooted. Seevastu teenused näitasid jõudsat kasvu – teenuste eksport kasvas 12% ja import 18%. Suurimat rolli mängisid siin reisiteenuste ja mitmesuguste transporditeenuste ost ja müük.
Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8% ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)