Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.
Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.
Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloendus e ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel
Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.
Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.
Juuli on alati olnud paari minemiseks eelistatuim kuu ning homme kalendrist vastu vaatav kuupäev 22.07.2022 võib kaasa tuua järjekordse pulmasaju. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on käesolev aasta näidanud abiellumise trendi tõusu. Rahvaloenduse lehelt saab näha, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.
Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25–64-aastastest elanikest.
Vajad head ja kiiret ülevaadet linnas või vallas toimuvast? Näiteks soovid infot, milline on piirkonnas rahvastiku soovanuskoosseis, kui suur on keskmine brutotulu, kuidas läheb tegutsevatel majandusüksustel? Tahad võrrelda oma kodukanti teistega? Hea pildi piirkondlikust statistikast annavad kohaliku omavalitsuse juhtimislauad.
Üldhariduskooli matemaatikatunnist teame, et 1 + 1 = 2. Tavaelus võib aga olla olukordi, kus see seos ei kehti, tõdesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski, kui nad võtsid vaatluse alla ema keskmise vanuse laste sünnitamisel.