ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Toidule kulub neljandik leibkonna eelarvest
Kuupäev 24.08.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus
2011. aastal ulatus õlitööstuse panus Eesti T&A kulutustes kolmandikuni
Kuupäev 03.12.2012
Artikkel
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti kerkis Eestis 2011. aastal uue tähiseni — 2,41%, ületades esmakordselt Euroopa Liidu 2,03%-se keskmise, teatab Statistikaamet.
Tarbijahinnaindeks kuuga ei muutunud
Kuupäev 07.07.2011
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%, teatab Statistikaamet.
Vaesus Eestis 2009. aastal
Kuupäev 21.02.2011
Artikkel
Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala
Kaubavahetuse mahud kasvasid viiendat kuud järjest
Kuupäev 09.09.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 29% ning import 27%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalkütuste ning metalli ja metalltoodete ekspordi ja impordi suurenemine.
Vaesus Eestis 2009. aastal
Kuupäev 21.02.2011
Artikkel
Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala
2022. aastal kaubavahetus kasvas, kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot
Kuupäev 09.02.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.
Oktoobris kasvas kaubavahetuse puudujääk
Kuupäev 09.12.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aasta oktoobris jooksevhindades võrreldes 2021. aasta sama kuuga 11% ning import 15%.
Juunis oli kaupade import läbi aegade suurima väärtusega
Kuupäev 10.08.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 26% ning import 45%. Teises kvartalis tervikuna kasvas eksport võrreldes mullusega 41% ja import 49%.