Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 197 000 välis- ja 100 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 3% ja 13%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 59% – 84 000 turisti Soomest, 20 000 Venemaalt ja 13 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta maiga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv 3%. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 4% vähem, Venemaa ja Läti turiste aga vastavalt 23% ja 36% rohkem kui aasta varem samal kuul. Rohkem turiste kui eelmise aasta mais saabus ka Leedust, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, samas vähem turiste saabus Rootsist, Saksamaalt ja Norrast. 136 000 turisti ehk 69% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 9% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus kummaski 3% välisturistidest. 71% välisturistidest olid puhkusereisil ja 22% tööreisil.

Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 59% olid puhkusereisil ja 30% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 12%, Tartu maakonnas 14% ning Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Mais pakkus külastajatele teenust 1130 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 000 tuba ja 49 000 voodikohta. Eelmise aasta maiga võrreldes lisandus 22 majutusettevõtet enam kui 1000 toa ja 3000 voodikohaga. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 40 eurot, mis oli kahe euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 49 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Pärnu maakonnas 32 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 17 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.