Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.
Eesti inimesed kasutavad üsna agaralt võimalust panna oma lapsele mitu nime ja üha rohkem on läinud hinda ka rahvusvahelised nimed, millel kirjapilte vahel lausa mitme käe sõrme jagu.
Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad kodumaal 5000 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 1,2 miljoni pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 880, kellest nii mõnigi tegutses mitmes maakonnas. Tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval vaatame lähemalt, kui suured muusikasõbrad Eesti inimesed on ja kui aktiivselt elava muusikaga kokku puututakse.
Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.
Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.
Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.
Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2018. aastal 643 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli peaaegu 10% vähem kui aasta varem, näitavad Statistikaameti andmed.
Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.
Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.