Ilmus majanduse ja tööturu arengut käsitlev kogumik

Vanemanalüütik Robert Müürsepp keskendub esitlusel Eesti majanduse käekäigule aastatel 2000–2013. „Maailmamajanduses aset leidnud kinnisvarabuum ja sellele järgnenud finantskriis on jätnud küll oma jälje, kuid Eesti majanduse struktuur pole sellest olulisel määral muutunud,“ tõdes Müürsepp. „Viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud teadmistepõhise majanduse esilekerkimine on olnud vaevaline. Kuigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused on Eestis kiiresti kasvanud, jääb nende tase rikkamate riikide omast siiski oluliselt maha ning vaid osa kulutustest on läinud uute teadmiste loomisse,“ selgitas ta.

Tööturuülevaadet tehes keskendub peaanalüütik Siim Krusell noortele. „Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline,“ märgib ta. Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel. „Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed,“ tõi Krusell välja. „Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina,“ märkis ta.

Juhtivstatistik Yngve Rosenblad analüüsib vanemaealiste olukorda tööturul. „Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10%-list vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,“ tõdes Rosenblad. „Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,“ märkis ta.