Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmekirjaoskuse nädal kutsub andmetega tutvuma ja nende kohta küsimusi esitama

Kuupäev 27.03.2023
Artikkel
Tänasest, 27. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille raames kutsub statistikaamet noori, aga ka kõiki teisi huvilisi andmetarkust koguma. Nädala põhisündmuseks on esmakordselt toimuv 24 tunni pikkune küsimuste maraton Küsimus24, mil kõik huvilised saavad statistikaametile küsimusi esitada.

Hinnatõus kärpis majanduskasvu

Kuupäev 31.05.2022
Artikkel
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Rahvaloendustest Eestis

Sisuleht
Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Kui 1863. aastal asutati Eestimaal ja Liivimaal statistikakomiteed, pidasid need vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heakskiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esmakordselt rahvaloendus Liivimaa linnades 3. märtsi 1867 seisuga. See hõlmas Eesti alal viis linna: Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Need linnad kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu. 16. novembri 1871 seisuga korraldas Eestimaa

Millega köetakse Eesti kodusid?

Kuupäev 11.10.2022
Artikkel
Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Vaene, aga tarbimisjõuline, mittevaene, aga ilmajäetu — uued tuuled vaesuse mõõtmises

Kuupäev 02.03.2010
Artikkel
Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Vaene, aga tarbimisjõuline, mittevaene, aga ilmajäetu — uued tuuled vaesuse mõõtmises

Kuupäev 02.03.2010
Artikkel
Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Liikuvusanalüüs (2019–2020)

Sisuleht
Statistikaamet monitooris 2020. aasta kevadel koostöös mobiilioperaatoritega anonüümsete mobiiliandmete abil inimeste liikuvust piirkonniti. Liikuvuse hindamiseks kasutati ühe näitajana täiesti paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsust. Anonüümsed mobiilinumbrid jagati kolme rühma: täiesti paiksed mobiilid ja väheliikuvad ehk 95% paiksed mobiilid – ööpäeva jooksul püsib anonüümne mobiilinumber oma piirkonnas kas kogu aeg või vähemalt 95% ajast (ehk viibib väljaspool oma piirkonda kuni 72 minutit ööpäeva jooksul) liikuvad mobiilid – liikuv mobiilinumber on oma piirkonnast eemal vähemalt 5

Mullu sisseränne Eestisse kasvas

Kuupäev 22.05.2014
Artikkel
Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.