Statistikatöö
Otsingu tulemused
Valdkond
Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad
Statistikatöö
Statistikatöö
Valdkond
Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon. Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste
Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Kuupäev 06.11.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus, mis on 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks. Enim vähenes suhteline vaesus
Käimas on üleeuroopaline SHARE uuring
Kuupäev 25.06.2025
Artikkel
Kui tihti te kohtute sõprade või sugulastega? Kui palju te ennast liigutate? Kui rahul te eluga olete? Tervist, sotsiaalset aktiivsust, majanduslikku olukorda ja vaba aega käsitlev uuring püüab anda vastust küsimusele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas. Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringuga on kogutud teavet 50-aastaste ja vanemate inimeste eluolu kohta juba viimased 20 aastat. Kuidas eestlased vananevad? Statistikaameti SHARE projektijuhi Jana Brunsi sõnul annab uuring väärtuslikku teadmist selle kohta, kuidas Eesti inimesed
Töötuse määr oli mullu 7,5%
Kuupäev 16.02.2026
Artikkel
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas
Milline on Eesti inimeste tervis?
Kuupäev 05.05.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud
Suhteline vaesus maakonniti: mida näitab statistika?
Kuupäev 28.11.2024
Artikkel
Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.