Vanemaealiste toimetulek 2015

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Epp Remmelg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

epp.remmelg [at] stat.ee

53022781

30/08/2025

30/08/2025

Sissetuleku, vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse näitajad soo, vanuse, leibkonnatüübi, sotsiaal-majandusliku staatuse jt tunnuste järgi

Ei kasutata

Leibkonnad

Absoluutse vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – absoluutse vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Absoluutse vaesuse piir – alates 2004. aastast sama, mis arvestuslik elatusmiinimum. Aastail 1997–2003 määras näitajat Tü uurimisrühm, kes hindas absoluutse vaesuse piiri, tuginedes leibkondade tarbimise kohta kogutud andmetele ja arvestades inimese miinimumvajadusi.

Absoluutse vaesuse süvik – absoluutses vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Ajas ankurdatud vaesuse määr – isikute osakaal, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir.

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Esimese taseme haridus või madalam – põhiharidus või madalam haridus.

Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavad noored – 18–24-aastane isik, kellel on põhiharidus või madalam haridus ja kes ei omanda tasemeharidust ega osale koolituses.

Gini koefitsient – ekvivalentnetosissetuleku taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende kumulatiivse ekvivalentnetosissetuleku seos. Gini koefitsiendi väärtus jääb nulli ja ühe vahele. Mida lähemal nullile, seda võrdsem on sissetulekute jaotus riigis, mida lähemal ühele, seda ebavõrdsem.

Hõivesisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul.

Ilmajäetuse määr – nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus nende isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks sõltuvat last.

Kolmanda taseme haridus – keskeri- või tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, magister või doktor.

Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Kõrge, kuid mitte maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0,5 ja väiksem kui 1.

Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Laste ilmajäetuse määr – nende kuni 16-aastaste laste osatähtsust, kelle leibkonnast vähemalt pooled isikud (vähemalt 16-aastased) ei saa endale võimaldada viite komponenti 13-st (kusjuures nendest viiest komponendist vähemalt kolm peavad olema 1.–7. komponendi seast): 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimasse sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vabaaja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Lasteta alla 65-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on alla 65-aastased.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi sõltuvat last.

Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on üle 64-aastane.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – asulad, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem, kui 200 inimest km²-l ja rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem, kui 5000 inimest.

Linnalised asulad – linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad.

Maa-asulad – alevikud ja külad.

Maaline asustuspiirkond – rahvastiku tihedus on väiksem, kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv jäi alla 5000 elaniku.

Madal, kuid mitte minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0 ja väiksem või võrdne 0,5.

Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Materiaalse ilmajäetuse määr – isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt kolme komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni.

Maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 1.

Minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 0.

Mitterahaline sissetulek – mitterahaline sissetulek palgatööst (tööandjalt soodushinnaga saadud kaup, teenused ja hüved).

Muu sissetulek – tulumaksu tagastus.

Mõningane tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0, kuid väiksem kui 1.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) intress.

Pikaajalise töötuse määr – aasta või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Püsiva absoluutse vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli absoluutse vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik.

Püsiva suhtelise vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suhtelise vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Suhtelise vaesuse piir on 60%.

Siirded – kollektiivsete sotsiaalkaitse skeemide, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt leibkonnale makstud hüvitised, mille eesmärk on leevendada mitmesuguseid riske; teistelt leibkondadelt saadud regulaarsed rahalised maksed.

Sissetulek palgatööst – töötasu põhitöökohast ja kohakaaslusest, puhkusetasu ilma tulumaksuta.

Sissetulekukvintiil – viiendik aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – suhtelise vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr – isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Teise taseme haridus – kutsekeskharidus pärast põhiharidust, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, keskeri- või tehnikumiharidus pärast põhiharidust, keskharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Tuludetsiil – kümnendik kuu netosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse detsiili kuulub kõige väiksemat netosissetulekut saav kümnendik elanikkonnast, teise järgmine kümnendik jne.

Tulu individuaalsest töisest tegevusest – tulu registreeritud ja registreerimata ettevõtlusest ja oma tarbeks tootmine.

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), kes ei ole sõltuv laps.

Täiskasvanu ja lapse(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe sõltuva lapsega leibkond.

Tööintensiivsus leibkonnas – leibkonna tööealiste (16–64-aastaste) liikmete poolt sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arv suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Väga pikaajalise töötuse määr – kaks aastat või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm sõltuvat last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks sõltuv laps.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Isik

Leibkond

Eestis alaliselt elavad elanikud

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed

Kogu Eesti

2000–…

Ei ole rakendatav

Protsent, %

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/258, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks sissetulekute ja elamistingimuste valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2242, 16. detsember 2019, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Suhteline vaesus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Sissetulek“ tabelites ST01–ST24 ning

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus“ tabelites LES01–LES13, LES 20–LES30 ja LES39.

Tabelite LES09, LES11, LES19 ja LES39 lähteandmed on pärit tööjõu-uuringust.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/web/income-and-living-conditions/quality/eu-and-national-quality-reports.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni EU-SILC määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Valikuvigade hinnangud arvutatakse kõikidele leitud näitajatele, kuid need avaldatakse vaid olulisemate näitajate kohta.

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Andmed avaldatakse hiljemalt 315 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 315).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eesti sotsiaaluuring on osa üleeuroopalisest sissetulekute ja elamistingimuste uuringust EU-SILC (European Union Statistics on Income and Living Conditions), mida koordineerib Eurostat. Kõigis euroliidu riikides ning Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis korraldatakse EU-SILC uuringut ühtlustatud metoodika järgi, mis võimaldab avaldada vaesuse, ebavõrdsuse ja sissetulekute kohta rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat.

Alates 2019. aastast on materiaalse ja süva materiaalse ilmajäetuse mõistete asemel kasutusel mõiste ilmajäetus.

Vaesuse ja ebavõrdsuse andmed 1997.–2003., 2004. aasta ning edasi järgnevate aastate kohta ei ole omavahel täielikult võrreldavad. 1997.–2003. aasta näitajad on arvutatud leibkonna eelarve uuringu (LEU) baasil ning alates 2004. aastast on kasutatud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid EL riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Kahe andmeallika LEU ja ESU vahel on olulised metoodilised erinevused, mistõttu võib 2004. aastal ja sellest järgmiste aastate näitajates olla mõningane erinevus võrreldes varasemate aastatega. 2004.–2011. aasta andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega, kui 2012. aastal hakati kasutama registritest (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet) pärit sissetuleku andmeid. Statistikakasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.

Vaesuse ja ebavõrdsuse andmed 1997.–2003., 2004. aasta ning edasi järgnevate aastate kohta ei ole omavahel täielikult võrreldavad. 1997.–2003. aasta näitajad on arvutatud leibkonna eelarve uuringu (LEU) baasil ning alates 2004. aastast on kasutatud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid EL riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Kahe andmeallika LEU ja ESU vahel on olulised metoodilised erinevused, mistõttu võib 2004. aastal ja sellest järgmiste aastate näitajates olla mõningane erinevus võrreldes varasemate aastatega. 2004.–2011. aasta andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega, kui 2012. aastal hakati kasutama registritest (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet) pärit sissetuleku andmeid. Statistikakasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Alates 2012. aastast on andmed saadud osaliselt registrite põhjal (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Vaesuse, ebavõrdsuse ja materiaalse ilmajäetuse näitajad alates 2004. aastast, samuti madala haridusega rahvastiku osakaal ning terviseseisund sissetuleku järgi alates 2003. aastast on leitud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) baasil. 1997.–2003. aasta vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad on arvutatud Leibkonna eelarve-uuringu (LEU) andmete põhjal. Töötuse näitajad ning vara koolist lahkunute osakaal on leitud Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginedes.

Aasta

Näitajad on leitud sotsiaaluuringu andmete põhjal, alates 2012. aastast osaliselt registrite põhjal (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata usaldusväärselt leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Iga leibkonda küsitletakse kokku neli korda, rotatsiooniperioodiks on 12 kuud, kusjuures igal aastal vahetub osa valimi leibkondadest. Niisiis on aasta jooksul küsitlus ristläbilõikeline – ühe aasta valimi lõikes ei ole korduvaid leibkondi. See tagab aastahinnangute suurema täpsuse antud valimimahu juures. Leibkondade korduv küsitlemine järjestikustel aastatel võimaldab aga täpsemalt hinnata aasta jooksul üldkeskmiste tasemel toimunud muutusi.

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite kohta on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Valimi moodustamisel kasutatakse rahvastiku statistilisse registrisse kuuluvaid vähemalt 14-aastaseid isikuid. Isikutevalimi võtmisel on aluseks geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi mittekattuvatest osadest ehk kihtidest süstemaatilise valiku teel. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna ja küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15-aastased liikmed.

Maksu- ja Tolliametilt saadakse andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu; Eesti Töötukassalt, Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt FTP-serveri kaudu.

Alates aastast 2021 tehakse Eesti sotsiaaluuringu välitöid jaanuari keskpaigast mai keskpaigani (varem veebruari algusest mai lõpuni).

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Esmased valikukaalud on pöördvõrdelised kaasamistõenäosustega. Kaost ja loendiveast tingitud mittevastamise kompenseerimiseks korrigeeritakse neid järelkihistamise abil. Lisaks kalibreeritakse kaale demograafiliste andmete põhjal teatavate hinnangute vastavusse viimiseks teiste andmeallikatega. Analüüsi hõlbustamiseks imputeeritakse üksikud puuduvad väärtused.

Ei ole rakendatav

Puuduvad