Kultuuris osalemise uuring

Mis uuring see on?

Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium. 

Milleks on neid andmeid vaja?

Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu tulemused aitavad kultuuriministeeriumil teha järeldusi, kui paljusid inimesi mõjutavad kultuurivaldkonna poliitilised otsused ja milline võib olla nende otsuste majanduslik mõju. Samuti saab teada, millist kultuurivaldkonda tuleb rohkem toetada või milliste kultuurivaldkondade kättesaadavus võiks olla parem.

Kui sageli uuring korraldatakse?

Uuring toimub iga kolme aasta tagant. Viimane uuring toimus aastatel 2020/2021. 

Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik vähemalt 15-aastased Eesti elanikud, v.a institutsioonide (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elanikud. Kõik hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Isikute üldkogumi ja osakogumite mahud on leitud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu alusel.

Kultuurielus osalemise uuringu valim on isikupõhine. Juhuvalimi alusel küsitletakse 10 000 vähemalt 15‑aastast Eesti alalist elanikku. Isikuvalimi võtmise alus on geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi kattumatutest osadest ehk kihtidest juhusliku valiku teel.

Küsitletakse umbes 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunud isik esindab umbes sadat Eesti elanikku.

Kuidas andmeid kogutakse? 

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid 

  • veebiküsitlusega, 
  • telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse).

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Kultuuris osalemise uuringu andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka  Kultuur valdkonnalehelt.

Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

Kõigi uuringus osalenute vahel loositakse kord kvartalis välja kaks 50- eurost COOP-i kinkekaarti. Võitjad selguvad 2023. aasta oktoobris ning 2024. aasta jaanuaris. Võitjatega võtab statistikaamet ühendust.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Vähemalt 15-aastased kultuurielus osalenud 79,0 %
Raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 34,0 %
Vähemalt 15-aastaste teatriskäimine 40,0 %
Vähemalt 15-aastaste kontserdilkäimine 47,4 %
Vähemalt 15-aastaste kinoskäimine 51,8 %
Uudis

Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde

Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.

Loe edasi 19. juuni 2025