Kultuuris osalemise uuring
Mis uuring see on?
Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.
Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?
Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium.
Milleks on neid andmeid vaja?
Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu tulemused aitavad kultuuriministeeriumil teha järeldusi, kui paljusid inimesi mõjutavad kultuurivaldkonna poliitilised otsused ja milline võib olla nende otsuste majanduslik mõju. Samuti saab teada, millist kultuurivaldkonda tuleb rohkem toetada või milliste kultuurivaldkondade kättesaadavus võiks olla parem.
Kui sageli uuring korraldatakse?
Uuring toimub iga kolme aasta tagant. Viimane uuring toimus aastatel 2020/2021.
Kuidas valitakse uuringus osalejad?
Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik vähemalt 15-aastased Eesti elanikud, v.a institutsioonide (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elanikud. Kõik hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Isikute üldkogumi ja osakogumite mahud on leitud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu alusel.
Kultuurielus osalemise uuringu valim on isikupõhine. Juhuvalimi alusel küsitletakse 10 000 vähemalt 15‑aastast Eesti alalist elanikku. Isikuvalimi võtmise alus on geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi kattumatutest osadest ehk kihtidest juhusliku valiku teel.
Küsitletakse umbes 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunud isik esindab umbes sadat Eesti elanikku.
Kuidas andmeid kogutakse?
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega,
- telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse).
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Kultuuris osalemise uuringu andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka Kultuur valdkonnalehelt.
Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?
Kõigi uuringus osalenute vahel loositakse kord kvartalis välja kaks 50- eurost COOP-i kinkekaarti. Võitjad selguvad 2023. aasta oktoobris ning 2024. aasta jaanuaris. Võitjatega võtab statistikaamet ühendust.
Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?
Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).
Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.
Välisturistide külastused Eesti muuseumidesse on kasvanud ligi viiendiku võrra
Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseume möödunud aastal üle 2,6 miljoni korra. Külastuste arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 6,5%. Välisturistide külastuste arv kasvas aastaga 18,2%.
Kus on Eesti kõige aktiivsemad lugejad? Statistikaameti uus kaardirakendus aitab vastata!
Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.