Kõige rohkem külastavad folkmuusika kontserte Viljandi-, Hiiu- ja Võrumaa elanikud
Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.
Statistikaameti 2020. aasta kultuuris osalemise uuringu tulemustest selgus, et küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul käis rahva- ehk teisisõnu folkmuusika kontserdil 90 800 Eesti elanikku. Kõige aktiivsemad folkmuusika kontserdikülastajad olid Lõuna-Eesti maa-asulatest pärit 45–64-aastased kõrgharitud naised. Absoluutarvude poolest olid esirinnas Harjumaa elanikud 38 400 külastusega, kuid maakonna elanike arvu arvestades olid kõige aktiivsemad kontserdikülastajad Viljandimaa elanikud, kellest pea 16% käis aasta jooksul mõnel folkmuusika kontserdil. Neile järgnesid Hiiu- (12,7%) ja Võrumaa (12%) elanikud.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu* järgi oli möödunud aastal Eestis 4475 rahvakultuuri harrastuskollektiivi koos 78 320 harrastajaga, kellest 54 753 olid naised ja 23 567 mehed. Harrastuskollektiivide hulka kuuluvad nii rahvatantsijad, koorilauljad, puhkpillimängijad, rahvamuusikud, harrastusteatrid kui ka folkloristid ja käsitöölised.
Rahvamuusika valdkonnas oli möödunud aastal märgata huviliste arvu kasvu. Aktiivselt tegutsevaid rahvamuusikakollektiive oli 249 koos 2194 harrastajaga, kellest 1535 olid naised ning 659 mehed. Rahvamuusikakollektiivide alla kuuluvad nii rahvamuusikaansamblid kui ka üksikesinejad.
Rahvamuusika traditsioonide hoidmiseks on oluline, kui palju lapsi ja noori rahvamuusikaga tegeleb. Laste osakaal rahvamuusika harrastajatest on märkimisväärne – kõige nooremas vanuserühmas** harrastas mullu rahvamuusikat 652 last ehk ligi kolmandik kõikidest harrastajatest. Viimase 15 aasta jooksul tegeles kõige enam lapsi rahvamuusikaga justnimelt eelmisel aastal, kõige vähem aga 2008. aastal.
Noorte vanuserühmas oli mullu rahvamuusika harrastajaid 350, mis jääb samasse suurusjärku rekordilise 2010. aastaga, mil harrastajaid oli 356. Laste ja noorte arvu kokku liites moodustavad nad 46% kõikidest rahvamuusika harrastajatest. Vanuselt järgmise rühma ehk täiskasvanute osatähtsus rahvamuusikute seas on viimasel seitsmel aastal kõikunud 33–39% vahel, eri vanuses rahvamuusikute rühmade osa 13–17% vahel ning eakaid on olnud 4–7% harrastajatest. Eelmisel aastal tegeles rahvamuusikaga neis kolmes vanuserühmas kokku ligi 1200 inimest.
Et koguda värskemaid andmeid Eesti elanike kultuuris osalemise kohta, on käimas Kultuuris osalemise uuring 2023. Statistikaamet ootab kõiki, kes on uuringu kutse saanud, kindlasti vastama – nii saab anda oma panuse statistikasse. Uuringut korraldab statistikaamet koos kultuuriministeeriumiga, tulemused avaldatakse 2024. aasta suvel.
* Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Saadud andmeid kasutab statistikaamet statistikatöö „Rahvakultuur“ tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel.
** Rahvakultuurikollektiivid on osalejate vanuse järgi jaotatud viide rühma: lapsed (kuni 9. klass k.a), noored (kuni 25. eluaasta k.a), täiskasvanud, eakad ja erinevad vanuserühmad (kui kollektiivis on eri vanuses harrastajaid). Vanuserühm määratakse selle järgi, kuhu kuulub enamik kollektiivis osalejaid.
Detailsemad andmed rahvamuusika ja kontserdikülastuste kohta leiab statistikaameti andmebaasist (kultuurielus osalemine ja rahvakultuur) ning rahvakultuuri valdkonnalehelt.